Uskumused on filtriks, läbi mille me oma elu tajume

Eneseareng
24.11.2023, 19:24

Kui ma hakkasin end metsikult armastama, siis ühe kõrvalnähuna vabanesin vanadest uskumustest, mille olemasolu ma isegi ei tajunud. Mõne sõbraga kohvi juues või raamatut lugedes kogesin äkilisi taipamishetki iseenda kohta. Need olid nii selged. Tundus, et mu elu on nagu kaardipakk, igal kaardil pilt mõnest situatsioonist, mida olin kogenud, ja ma sain neid vabalt läbi lehitseda ja ainsaks mõtteks oli: jumal küll, see kõik tundub nüüd nii loogiline.

Ma toon ühe näite. Ma olen alati teadnud, et areng on minu jaoks väga oluline. Kui mul on tunne, et ma ei arene, siis ma triivin niisama ja satun masendusse. Aga enne enesearmastamise harjutamisega alustamist ei andnud ma endale aru, milline mu arenguga seotud uskumus on: tõeline areng saab võimalikuks läbi intensiivsete, keeruliste ja väljakutseterohkete olukordade.

Kas sa taipad nüüd, kuidas see võiks määrata mu elurada?

Kohe sai selgeks, kust see tuleb. Esimene kord, kui mulle tundus, et ma arenen tõeliselt paremuse poole, leidis aset USA jalaväe väljaõppelaagris. Kas see oli intensiivne? Jah. Kas see oli keeruline? Jah. Kas see oli väljakutseterohke? Iga päev. Kas see oli õnnelik või rõõmus kogemus? Muidugi mitte. Sajanditepikkune sõjaväeline protokoll on selle kujundanud kannatusrohkeks kadalipuks. Kuid mina olen seda alati pidanud elu muutvaks kogemuseks, ja ma olen selle üle uhke. Ma läksin sinna ebakindla 18-aastase noormehena. Sealt lahkudes olin kindel, et tulen kõigi väljakutsetega toime. See oli tõeline areng.

Mida me usume, seda me otsime – uskumused on filtriks, läbi mille me oma elu tajume. Mina olen end aktiivselt heitnud intensiivsetesse ja keerulistesse olukordadesse. Kõik need on arengule kaasa aidanud, aga millise hinnaga?

Veel üks näide. Kui ma oma firmat üles ehitasin, peeti mind edunäljas olevaks inimeseks. Paljud ütlesid seda mulle. Minagi arvasin nii, kuni ma õppisin end armastama. Ent ühel päeval ärgates tajusin seda uskumust uues valguses, tõde avaldus uuel kujul: mind kannustab soov mitte läbi kukkuda.

Erinevus on tohutu. Pole siis ime, et minu firmaga nõnda läks. Intensiivne ja järjekindel töö edasiliikumise nimel, alati katastroofist vaid sammuke ees, alati mingil moel toime tulles, kuid kohe tuleb tööle hakata järgmise katastroofi vältimise nimel. Ma ei kukkunud läbi, kuid ei saavutanud ka sellist edu, mida lootsin.

Hea on aga asja juures see, et kui sa oled viimaks selle sisetaipamiseni jõudnud, siis sa ei saa vana olemisviisi juurde naasta. Need mõttemustrid, mis sind tagasi hoidsid, langevad iseenesest ära. Nagu vana roostes soomusrüü, mida sa enam ei vaja. Iga uue taipamisega tuleb vabadust ja kergust juurde. Ja sa arened.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Kamal Ravikanti raamatust „Armasta end, nagu su elu sõltuks sellest“.