Olen viimasel ajal kohanud taas nalju sellel teemal, et vaktsineerijate vastased justkui “õpivad internetist” ja on lollid, ning targad inimesed kuulavad arste. Kui sa oled “vaktsineerija” ning pole teemasse süvenenud, siis tegelikult võib see nali olla ka sinu enda kulul. Sest sa “õpid” sageli ka ise internetist ning paned ka teisi inimesi “õppima” internetist oma postitusi jagades.
Ma tunnen isiklikult lapsevanemaid, kelle lapse iseloom ja tervis on pöördumatult muutunud samal päeval kui nad said oma vaktisiinisüsti. Antivaktsineerijate hirmud on seotud uurimata kõrvalmõjudega. Arstid ei saagi nendest midagi teada, sest paljud neist mõjudest, nagu ma just ütlesin, on uurimata. Seega on tõene fakt, et arstide arvamus ei muuda vaktsiine ohutuks ning nende väide, et nad on ohutud, ei pruugi vastata tõele. Inglismaal tõmmati just turult tagasi papilloomviiruse vaktsiin, mida peeti ohutuks. Põhjuseks olid kõrvalmõjud, mis hakkasid ilmsiks tulema alles pärast rohkeid vaktsineerimisi. Päevani enne seda oli ta… ohutu.
Vaktsiinide pooldajate vastukaja on aga ka see, et “vaktsiinid töötavad”. Selles pole aga keegi kahelnud (ka paljud antivaktsineerijad mitte) – see tähendab, et see pole debatis konstruktiivne argument. Kumbki räägib erinevatest asjast. Ühed kõrvamõjudest, teised sellest, kas ta siis töötab või ei tööta.
Ma ise ei liigitu kumbagi kategooriasse, sest olen oma lastele teinud ära kõik vaktsiinid, mille puudumine on eluohtlik ja jätnud tegemata kõik need, mille puudumine pole eluohtlik. Ameerikas on IGA apteegi peal väljas silt “Vaccinate against flu” (“vaktsineeri gripi vastu”), mis minu jaoks ületab piiri. Üks meie USA investor oli negatiivselt üllatunud, kui kuulis, et me seda vaktsiini ei teinud, sest see võib tähendada haigestumist ning töölt kõrvale jäämist.
Tunnen isiklikult kaheksa aastase klassikalise meditsiinilise baasväljaõppega arste Šveitsis, kes tegelevad vaktsineerimisjärgsete kahjustuste leevendamisega. Kes soovib, võin kokku viia. Inimesed tulevad sinna kohale üle kogu maailma, eriti aga Ühendriikidest. Tahan öelda, et need ei ole linnalegendid, et lapsed on saanud pöördumatuid kahustusi. Soovitaksin mõlemal osapoolel teineteist päriselt kuulata, mitte üksteist naeruvääristada. Sest nii lahendatakse erimeelsusi.
Olen näinud, et inimeste arvamus vaktsiinidest muutub alles siis, kui nende tutvusringkonda tekib keegi, kelle elurõõmus laps on ohutu vaktsiini tagajärjel muutunud justkui teiseks inimeseks. Jah, neid on vähe, aga nad on olemas.
Internetis nad sõna ei võta, sest naeruvääristamine ja tolerantsi puudus on selleks liiga suur ning tavaliselt on neil niigi raske toime tulla faktiga, et nad ise olid need, kes vaktsineerimiseks nõusoleku andsid. Nemad ei vaja debatte sellel teemal.
Aga pane end korraks nende olukorda: kui su muidu rõõmus ja aktiivne laps jääb lihtsalt vahetult pärast vaktsineerimist kõigepealt haigeks ja siis vaikseks ning tema aktiivsus langeb kordades ja ta ei taastu sellest kunagi, siis kuidas sa seda nimetad? Sellele pole isegi diagnoosi. Arstid kehitavad õlgu, kuna uuringuid ei ole.
Ma ei usu, et on olemas mingi vandenõu. See on lihtsalt tavaline majandus. Ravimitootjate huvides ei ole tõestada vaktsiinide ohtlikkust – eriti kui nad on juba kümme aastat ühte ravimit uurinud, investeerinud 100 miljonit dollarit ja oma toote turule saanud (need numbrid ja ajaraamid ei ole laest võetud). Ning ma ei väida ka, et vaktsineerida ei tuleks. Maailmas on piirkondi, kuhu minnes on risk suurem kui võimalik kahju.
Seega, ma ei räägi ei vaktsineerijate poolt ega vastu. Ma tahaks lihtsalt väga, et inimesed ei lahmiks üksteise aadressil mürgiseid märkusi, ilma nende motiive ja lugusid teadmata. Ma soovin, et inimesed mõtleksid.
Palun sind – enne mõtle, kui ütled. Kui me kasvatame teineteist üles sallivateks, siis miks peaks see teema olema erand? Kui su stiiliks internetis kommenteerides on üleolev naervääristamine ja sarkasm (olles tavaelus rahulik ja lõbus sell), siis see on võrreldav liikluses toimuvaga, kus inimesed teevad manöövreid, mida nad tavaelus teist inimest näost-näkku nähes iial ei teeks.
Palun ärge olge üksteise peale kurjad, õelad ja sarkastilised lihtsalt sellpärast, et teil on erinev kogemus ja teadmine. Palun vähemalt kaalu võimalust, et on inimesi, kellel on teistsugune kogemus. Lihtsalt sellepärast, et sa hoolid ning austad ka teistsugust maailmavaadet. Rohkem polegi vaja.
Autor: Urmas Purde, kolme lapse isa, Pipedrive kaasasutaja ja kliendikogemuse juht
