Elu ei ole kunagi seaduspärane ja etteaimatav, vaid on alati täis ootamatusi ja üllatusi, ükskõik kui hoolikalt me seda ka ei üritaks planeerida. Mida rohkem me proovime oma elu kontollida, seda rohkem stressis ja pettunud me oleme, sest asjad ei lähe alati meie tahtmist mööda. Ma arvame, et teame, mis meile on parim, kuid see ei pruugi alati nii olla. On olemas kõrgem jõud ehk universum, mis juhib ja suunab meie elu sinna, kuhu meil on vaja jõuda, et saada just neid kogemusi, mis meil on vaja saada. Universumil on meie jaoks palju suurem plaan kui me ise seda mõista suudame, vahendab Kehakeel.ee.
Universum räägib meiega läbi südame. Kui meie soovid on kooskõlas südamehäälega, siis need soovid täituvadki. Kui meie soovid tulenevad vaid mõistusest või egost lähtuvalt ja me eirame oma südame häält, siis me eirame ka universumi plaane ega võta vastu seda, mis meile pakutakse. Üsna tihti oleme pettunud kui ei saanud oma tahtmist, kuid alles hiljem mõistame, et see, mida me selle asemel saime, oli tegelikult parim, mis meiega juhtuda sai.
Meie soovid ei täitu alati, sest elu pole nagu restoran, et saad seda mida soovid, millal soovid ja kuidas soovid. Kui miski pole mõeldud juhtuma, siis see ei juhtu, ükskõik kui väga me ka ei püüaks. Kuid kõik see, mida me oma elus tõesti vajame, jõuab meieni alati täpselt õigel hetkel. Me saame seda, mida arvame end väärt olevat. Me tõmbame oma ellu seda, milleks me valmis oleme. Kui me oleme sisemiselt tõesti millekski valmis, siis universum teeb kõik, et see juhtuks täpselt õigel hetkel.
Võib ka nii juhtuda, et me ei küsi midagi aga saame ikka. Tavaliselt saame seda, mis meile ei meeldi. Kuigi elu võib olla vahest väga raske, on hea teada, et see ei ole välja mõeldud meie piinamiseks, vaid õppimiseks ja arenemiseks. Läbikukkumine, ebaõnnestumine, haigus või mõni muu traagiline sündmus võivad olla teinekord meile väga vajalikud meie arengus ja kasvamisel. Et mõista seda, mida me enne ei mõistnud. Et tunda ja näha seda, mida me enne pole tundnud. Me ei tea iial, kuidas mõni ebameeldiv juhtum võib olla meie päästmine, edu või ärkamine ja mõistmine. Olgu selleks siis rongist maha jäämine, milles järgmisel hetkel plahvatab pomm või vägivalda talunud inimese poolt rajatud hädaabi keskus neile, kes on sunnitud vägivalda taluma. Kui me mõistame, et me ei ole ohvrid, siis näeme, et igast olukorrast on alati midagi õppida ja saadud kogemust võib kasutada teiste aitamiseks, et maailm saaks sinu kogemuse kaudu muutuda paremaks paigaks.
Universum juhendab meid igal päeval ja igal sammul, ta kasutab igat võimalust, et meiega suhelda. Meie ülesanne on seda tähele panna, õppida seda kuulama ning osata sellega kooskõlas olla ja vooluga kaasa minna. Me ei vaja alati plaane, vahest on vaja lihtsalt hingata, usaldada, lasta minna ja vaadata, mis edasi juhtub. See ei tähenda, et meil ei peaks üldse mingeid plaane olema, kuid me peame olema valmis alati neist lahti laskma ja minema muutustega kaasa, kui selleks tekib võimalus ja vajadus.
Me ei saa haarata endale kõiki rolle, meil on vaja täita ainult enda roll. Universumi roll on juhatada meile teed ja pakkuda meile erinevaid valikuid, meie rolliks on otsustada, kas me haarame neist võimalustest kinni või mitte. Meie osa on soovida ja universumi osa on hoolitseda, et see täituks. Meie osa on tegutseda nii nagu oskame, ülejäänu jääb universumi hooleks.
Kui me suudame eristada südame häält, mõistuse häälest, siis võime olla kindlad, et universum juhatab meie ellu just seda, mis meile meie arenguks kõige rohkem vaja läheb. See on protsess, mis tuleb meil läbi teha, sest kuhugi mujale meil nagunii minna ei ole. Universum räägib meiega tuhandetes keeltes, kuid sõnum on alati üks – Ma armastan sind, palun usalda mind.
Autor: Egle Koppel
Allikas: Kehakeel.ee
