Uneaegsed käitumishäired ehk parasomniad: sümptomid, põhjused ja ravi

Uneaegsed käitumishäired ehk parasomniad on kindlasti üks huvitavamaid unehäireid läbi aegade. Kindlasti ka üks müstilisemaid. Uneaegsed tegevused, kas siis rääkimine või kõndimine (somnambulism) on väga tavapärane laste ja väikelaste puhul, teismeikka jõudes selline käitumine üldiselt kaob. Kui laps pole ohtlik endale ja teistele, siis ei sekkuta olukorda väga intensiivselt, küll aga vaadatakse kindlasti üle unegraafik, et ei esineks unepuudust, samuti hinnatakse füüsilist aktiivsust, toitumist ja meeleolu. Kui käitumishäire esineb täiskasvanul, siis alustatakse samuti eelnevalt nimetatud käitumisharjumuste korrigeerimisega kuni ravimite kasutamiseni välja.

Uneagseid käitumishäireid on erinevaid, kõige enam esineb neid N3-une ajal (tegevus toimub une esimeses pooles sügava une ajal). Avalikkusele on andnud laialdast kõneainet vägivaldsed juhtumid ning tuvastatud on, et vägivaldsetel uneskõndijatel on olnud raske lapsepõlv, geneetiline soodumus või esinenud nooremas eas mitmeid unehäireid.Diagnoos pannakse, kui kliendil esineb kuus tunnust:1) korduvad episoodid une esimeses pooles,2) tühja näoga vaatamine, ei reageeri, keeruline äratada,3) amneesia pärast ärkamist,4) segadus pärast ärkamist,5) kurnatus, stress, sotsiaalselt raske olla,6) ei ole enne episoodide esinemist tarbinud alkoholi, toksilisi aineid, ravimeid.Teine väga sarnane unes käitumine on uneterror (ka unepaanika), mida iseloomustab:1) järsk istukile tõusmine, paaniline karje, hirm, autonoomne eritis,2) enese kaitsmine, kiigutamine, löömine, põgenemine.Need kaks häiret võivad esineda samal inimesel ja samaaegselt. Vägivaldset unes käitumist esineb rohkem meestel kui naistel, vanuses 27-48 aastat.