Viimasel ajal on õhus rohkesti ärevust ja ettevaatlikku pessimismi seoses liiga kiiresti saabuvate ja vastuoluliste robotiteemaliste uudistega. Kas need siis teevad meile head või halba, võtavad töö ja vabaduse või muudavad meid jumalinimesteks jne? Sotsiaalmeedia ajastu roboti teemalised kommentaarid meenutavad viieaastaste jalgpalli, milles pilvekesena palli ümbritsevad mängijad püüavad teineteise võidu seda varbaga puudutada unustades, et mängul on hoopiksi suurem eesmärk skoorida värav.
Õnneks on maailmas mõned nn täiskasvanud, kes näevad suurt pilti. Eks seegi väide sisalda satiiri sugemeid, aga kuidagi peaks maailma kõige rikkama mehe meie ja kogu inimkonna tuleviku teemasse sisse juhatama. Enne tuleviku juurde tagasi jõudmist on seoses rikkusega vaja rääkida veel kahel teemal.
Esiteks kõneleb mõnede inimeste rikkus elu jooksul tehtud õigetest otsustest ja vähemalt tagasivaatelisest tarkusest. Kuivõrd nende arvamust saab usaldada edaspidiseks, on suure riskiga spekulatsioon .Eriti kui tuua juurde teine rikkusega kaasnev tähelepanek üle mõistuse kalliste autode, jahtide ja lennukite ostmisest. Nende sõidukite soetus- ja kasutuskulud ületavad edukas äris mõistliku diili loogikat ja kuuluvad seetõttu edevuse sfääri. Suured rahad võimaldavad sellel emotsioonide redelil liikuda teatud piirini, sest maailma kõige suuremat lennukit on vaid üks eksemplar.
Aga miks piirduda maise külgetõmbega kui tehnoloogiline areng annab kätte kosmoseraketi võtmed. Nii võiks arvata, et Richard Branson, Elon Musk ja Jeff Bezos on igaüks erinäolise raketi ehitamisega püüdlemas lihtsalt edevuse haripunkti poole. See pole siiski nii. Kõigil erasektori raketiehitajatel mõlgub meeles uue ajastu äriplaan. Branson on neist vist ainuke, kelle rakett-lennuk Virgin Galactic on mõeldud rohkem kosmiliste ekskursioonide teenistusse. Elon Musk’i SpaceX tegutseb sidesatelliitide transpordi ja võimaliku Marsi hõlvamisega. Nädala alguses avaldas oma Blue Origin raketi projekti motiveeriva suure pildi visiooni Jeff Bezos.
Viimased 25 aastat inimese ja tehnoloogia suhete arengut kirjeldanud tehnoloogiaajakirja Wired juubeliüritusele üllatuskülalisena ilmunud Jeff Bezos pöördus kohalviibijate poole kainestava sõnumiga koduplaneedi lõplikkusest. “Põrkame üha sagedamini kokku absoluutselt tõese faktiga Maa piiratusest” – tõdes maailma rikkaim ettevõtja. Pessimistele rõõmu valmistavast algusest kulges jutt inimkonna tuleviku optimistlikule arenguvõimalusele. Bezos ennustas inimkonna suuruseks triljon inimest, kes elavad mujal kui Maa. Arusaadavalt ei suudaks emake Maa kõiki triljonit toita ja siin näeb ärimees ainuvõimaliku lahendina kosmose okupeerimist.
Hiljuti meie seast lahkunud füüsik Stephen Hawking pani samuti meile südamele, et kui tahame liigina säilida on aeg otsida Maalt lahkumiseks uus sihtpunkt. Hawkingi mure tulenes inimese suutmatusest vältida tehnoloogia arengust tulenevaid hukatuslikke vigu. Füüsik pidas uue kodu otsimise ajaaknaks alanud sajandit.
54 aastane Jeff Bezos tunnistas oma vestluses, et tema ei ela nägemaks inimkonna levikut kosmosesse, aga tal on võimalus panustada esimeste oluliste sammude tegemisse. Maailma suurima kaubamaja juht lubas järgmisel aastal lisada rohkem kui miljard dollarit raketi projekti edendamisesse. Samas ta ei pea võimalikuks, et keegi suudaks omaette nokitsemisega lahendada inimkonnale vajalike kosmose uurimise reiside ülesannet ja õnnestumine vajab tuhandete ettevõtete koostööd.
Siin võib märgata malemängu elemente. Jeff Bezose juhitud Amazon ajas värske näitena pankrotti enam kui 900 kaupluse ja 90 000 töötajaga kaubamajaketi Sears’i. Ühendriikide kunagise suurima kaubamajaketi loos kordub sama, mida on kogenud ja veel kogevad mitmed suured kaubandusettevõtted, milledest osade pankrott on vaid aja küsimus. Seetõttu leidub palju vihaseid ameeriklasi, eesotsas presidendiga, kes sooviksid Amazonile ebaõnnestumist. Aga kuidas sa seda ikka soovid, kui teistega võrreldes oma ettevõtet nutikamalt juhtinud liider panustab äri edust sündinud raha inimkonna päästmisele. Seega vaadates tulevikule läbi kosmoseprisma muutuvad isegi robotid oluliselt atraktiivsemaks, sest ilma nendeta poleks meil lootustki seal ellu jääda.
