Ma ei ole lammas hundi nahas. Vastupidi. Tundlikkus on mu puutüvi, mu õie vars, mu tuum. See on mu kõht ja süda ja mind õrnalt ümbritsevad kosmilised piirid. Olen leidnud, et see juhib mu kas metsikule väljale või külma, niiske kindluseni. Ülitundlik olla on uskumatu. See on ilus. See on toores. See on pagana õrn. Kuid samuti on see valesti mõistetud ja vägi, mida pole alati lihtne käsitleda.
Olen kulutanud rohkem kui pool elust surudes tundlikkuse maagiat alla. Selle intuitsiooni pulssi. Selle laine vägevust.
