Psühholoog Elaine Aron on teinud olulise uurimistöö valdkonnas, mis on tekitanud palju vastukaja nii meedias kui teadusringkondades – ta on toonud välja, et umbes 20% inimestest on võrreldes ülejäänud inimestega tundlikumad erinevate väliskeskkonnast tulenevate stiimulite osas. Ülitundlikud inimesed (highly sensitive person, HSP) on väliselt samasugused, nagu kõik teised, kuid nad tajuvad maailma teisiti. See kuidas nad mõtlevad, tajuvad, tunnevad ja töötavad, on erinev. Neil on kõrgenenud taju teiste inimeste emotsioonide osas, madalam taluvuslävi valju müra, ereda valguse, valu ja teiste stiimulite osas ning nad töötlevad infot veidi erinevalt.
Peamised punktid, mida ülitundlike inimeste puhul välja tuuakse, on järgnevad:
- Nad tunnevad sügavalt ja reageerivad emotsionaalselt – nad on väga intuitiivsed ning tajuvad emotsioone intensiivselt ja sügavalt. Kuna neil on kõrge empaatiavõime, siis reageerivad nad emotsionaalsemalt ümbritsevate inimeste muredele. Nad nutavad kergesti ja seetõttu on oluline, et nad ei satuks situatsiooni, kus neid selle eest häbistatakse ja halvustatakse.
- nad kuulevad teistelt pidevalt “ära võta nii isiklikult” ja “miks sa nii tundlik oled” – olenevalt kultuuris, kus need inimesed on kasvanud, suhtutakse nende ülitundlikkusse kas tolereerivalt või negatiivselt. Eriti on see oluline meeste puhul. Ülitundlikud mehed kuulevad lääne ühiskonnas sageli kriitikat enda isiksuse suunas.
- Nad kipuvad vältima meeskonnatööd eeldavaid spordialasid ja avatud plaaniga kontoreid – ülitundlikud inimesed eelistava sageli alasid, kus nad on omapead ja ise enda eest väljas nagu jooksmine, jalgrattasõit ja matkamine. Nad naudivad tööd, kus neil on kontroll enda töökeskkonna üle, töötamine kodus või kinnises kontoritoas on nende jaoks meeldivam, kui avatud kontor. Kui nad juba töötavad meeskonna osana, siis kõrge empaatiavõime, oskus sügavuti analüüsida ja detaile märgata, teeb neist väärtusliku meeskonnaliikme. On aga parem, kui nad ei ole positsioonil, mis eeldab lõpliku otsuse langetamist.
- Neil võtab otsuste langetamine aega – kuna nad märkavad iga valiku juures enam detaile ning kaalutlevad paljude võimalike tulemuste üle, siis võib isegi lihtsate otsuste tegemine olla nende jaoks aega võttev protseduur. Kui nad aga on mingis küsimuses leidnud enda jaoks “õige” vastuse, on nad edaspidi väga kiired seda valikut uuesti tegema. “Valed” otsused toovad nende jaoks kaasa tugevama emotsionaalse rektsiooni, kui enamikul inimestel.
- Mitte kõik ülitundlikud inimesed ei ole introverdid – umbes 30% ülitundlikest inimestest on ekstraverdid, tavaliselt on nad üles kasvanud väikeses tugevalt seotud kogukonnas.
- Neil on kalduvus langeda depressiooni või kannatada ärevushäirete all – seda aga eelkõige juhul, kui lapsepõlves ei ole nende närvisüsteemi tüübiga piisavalt arvestatud. Toetavas keskkonnas kasvanud ülitundlikud inimesed on täiskasvanuna väga võimekad.
- Vägivaldsed filmid ei ole ülitundlike inimeste jaoks – kõrge empaatiavõime ning madal taluvus ülestimulatsiooni vastu tähendab, et vägivaldsed ja õudusfilmid ei ole neile sobivad.
- Nad on heade kommetega – kuna nad on väga tähelepanelikud ennast ümbritseva keskkonna suhtes, siis on nad enamasti viisakad ja arvestavad, märgates teiste inimeste vajadusi.
- Nad on väga tundlikud kriitika suhtes – nende reaktsioon kriitikale on intensiivsem, kui enamikul. Seetõttu võivad nad rakendada taktikaid kriitika vältimiseks, nagu näiteks sarkasm, iga hinna eest teistele meele järele olemine, enesekriitika ning igasuguse kriitika allika vältimine.
Geneetiline eelsoodumus
Ülitundlike inimeste kohta on tehtud mitmeid uurimustöid ning Elaine Aron on kirjutanud sel teemal raamatu “TEE TESTI | Kas oled ülitundlik inimene?
Ülitundlik inimene: kuus enesekaitse meetodit, mis võivad suhtlemise keeruliseks teha
Oled ülitundlik inimene? Nipid, kuidas edukalt suhelda ja seejuures ennast liigsetest emotsioonidest ja kurnatusest säästa
