Harmooniline ülemhelide laulmine on püha heli üks imelisi ja ülendavaid harusid. Algselt lõid selle laulustiili Kesk-Aasia põlisrahvad, eriti suur panus sellesse oli tuvalaste kurgulaulul. Siit edasi rändas tava edasi Tiibetisse, leides oma koha Tiibeti munkade pühades rituaalides. Seda laulmisviisi on läbi ajastute kasutatud šamanistlike rituaalide ja tseremooniate juures ning see on olnud praktikana kasutusel paljudes müstilise tee koolkondades.
Ülemhelide tekitamiseks toob laulja kuuldavale püsiva põhiheli, mis võimaldab ülemhelidel tekkida, kõlades teiseste helidena originaalnoodist kõrgemal. Seda tehakse erinevate suu ja kurgu osade liigutamisega, tuues kuuldavale terve rea eristuvaid noote, mis kostuvad huigete ja vilistustena ning loovad oma meloodia. Täishäälikute häälimist on juba pikka aega peetud ligipääsuteeks jumalikkusele ja just neid ülemhelide tekitamisel kasutataksegi. Kuigi kõik ülemhelide laulmisel kõlavad noodid tuuakse kuuldavale füüsiliselt, on neis mingi olemuslik maagilisus. Ülemhelidega töötamine on nagu koos inglitega laulmine.
Metafüüsilisest seisukohast vaadatuna tekitab igasugune muusika astraalseid vorme, mis on nähtavad selgeltnägijaile. Teatud heliteostega seotud muusikavormid tekiavad väikeseid nn loodusvaime, kes suhestuvad muusikaga ja suunavad selle võimet mõjutada mateeriat. Mõningaid kõige kaunimaid selliseid pisiolendeid seostatakse just ülemhelidega.
Nägijad on osanud kirjeldada, et kui põhiheli on loodud, väljub laulja suust koos hingeõhuga ka värviline pilv, mille värv sõltub valitud noodist, laulja kavatsusest ja tema hääle kvaliteedist ja viimistletusest. Kui põhinoodist hakkavad esile kerkima ülemhelid, hakkab meloodiavoog pilvest lainetava valguse ja värvi ribana välja voolama.
Koos iga ülemheliga tekib tilluke tiivuline “loodusvaim”, kes näib ilmuvat meloodiavoo värvist enesest. Need olendid koosnevad hõbevalgest kerge mahedatoonilise värvilisandiga valgusest.
Noodi lõppfaasis võib näha, kuidas terve hulk neid tillukesi vaime hõljub, tehes mitmeid aeglasi ja kauneid liigutusi, sirutades ja asendeid võttes, otsekui mõnuleksid nad helis. Nende kuju ja liigutused on kooskõlas helide võngetega, muutmaks ümberkaudse eetri seisundit ja sagedust nii, et sellest läbi voolav astraalmateeria oleks kas puhastav, tervendav või ülendav, vastavalt laulja meeles olevale kavatsusele. Ülemhelide vaimud sillerdavad ja võnguvad õhus veel mõnda aega ka pärast füüsilise heli lakkamist. Aegamisi hajuvad nad taas ümbritsevasse.
Kui mitu heli lauldakse üksteise järel, siis voolab meloodia voona, milles tillukesed loodusvaimud põimuvad ja koos hõljuvad, moodustades ilu ja valguse vaatemängu. Kes iganes neid olendeid silmab ei kahtle enam pühade helide ja eriti ülemhelide laulmise vaimu ülendavas toimes.
Allikas: Mindsoulspirit.com.au
Üks eriline mitme heli loomise viis on kurgulaul. Seda saavad õppida kõik ja suurem osa on võimelised juba lühikese proovimise järel mitut nooti korraga tekitama. Kurgulaulul pole midagi pistmist nn tavalise laulmisega, seega ei ole oluline ei laulmisoskus, viisipidamine ega varasemad kogemused.
Eestis saab sel suvel kurgulaulu õppida 22. juunil Lõuna-Eestis, Margus Prangeli juhendamisel. Info töötoa kohta leiad SIIT.
