Üksi olemine võib paljude jaoks kõlada esmapilgul hirmutavana ning seetõttu otsitakse sõpru ja seltskonda, kes leevendaksid üksindusest tingitud mõtteid ja emotsioone. Üksi olemine ei peaks võrduma aga üksindusega. Just iseenda seltskonda nautides saame me endast rohkem teadlikuks, suudame paremini mõista oma tundeid ja tegusid ning seeläbi olla ka paremad kaaslased oma lähedastele.
Eelmisel nädalal postitas üks minu pikaaegne nüüdseks Austraalias elav tuttav Facebooki seinale ilusa maalingu metsas põlevast lõkkest ning soovis selle pildiga edasi anda sõnumit, et järgneva nädalavahetuse veedab ta metsas, lõkke ääres ja seda täiesti üksi. Minu poolt leidis pildi alla olevasse kommentaariumisse ka minu arvamus nähtud sõnumist: “Olla mõnikord täiesti üksi on üks parimaid asju, mida Sa enda jaoks teha saad.”Olen oma perekonnas üles kasvanud ainukese lapse – ja lapselapsena. Minu elukäiku arvestades võiks arvata, et mulle on meeldinud koguaeg üksi aega veeta.
