Inimkond on silmitsi tõsiste poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste kriisidega ning otsib meeleheitlikult mingit suurt muutust ja uut suunda. Kui kõike endistviisi jätkame, tagame nõnda vaid selle, et meie saatuseks on poolteadlikult enesehävituse suunas marssimine, sest inimtekkeliste katastroofide sagedus muudkui kasvab ja stress tõuseb igas eluvaldkonnas. Peame kõrvale heitma oma ignorantsuse, millest on saanud meie hirmuäratav käskija ning mis õhutab meid sõja, saastamise, raiskamise ja teiste ärakasutamise poole.
Ülemaailmsete probleemide allikaks olevad sotsiaalsed probleemid ning sügavalt juurdunud mustrid on liiga üüratud ja keerukad, et neid võiks isiklikul tasandil lahendada, aga paradoksaalselt pakub iga inimese isiklik transformatsioon võimaluse ära hoida need katastroofid, mida oleme iseendale korraldamas. Inimteadvusel on meie ühises saatuses ülitähtis osa ja selles valdkonnas on toimumas murranguline üleminek, mille tulemusena kasvab teadlike inimeste arv, kes on valmis toime tulema valitseva kaootilise keskkonnaga paremini kui iial varem.
Räägime siis üleminekust. Tegu on inimese psüühika erakordse ümberkorraldamisega, mis toob endaga kaasa muutusi, mis omakorda toovad suurt kasu kehale, mõistusele ja vaimule. Seda iseloomustab märkimisväärne teadlikkuse kasv seoses mõistuse ja südame ruumiga ning kõigi asjade vastastikuse seotuse tunnetamisega. Üleminek on inimese elu ja sihtide rekonstrueerimine, mis taastatakse tõe, rahu, tugevuse ja paindlikkuse alusel ning mille muudab võimalikuks vaevarikas ja mahukas mõtiskluse ning eneseteostuse protsess. Ülemineku lõpptulemuseks on uue ja maailmakeskse eluperspektiivi kogemine, vaimse ja füüsilise tervise taastamine, endas peituva jõu avastamine ning julguse ja kartmatuse saavutamine, mille abil praegusest kirevast ajast läbi sammuda.
Isiklik areng on üheaegselt kõigi inimolendite suur kohustus ja suur rõõm ning sel protsessil on ka jumalik tähtsus, mis sageli väljendub omavahel kattuvatel etappidel ja nendega seotud sündmustel. Siin on esitatud selle ülemineku üheksa võtmetähtsusega osa, mida tavaliselt kogevad kõik arenevad inimesed, aga mitte tingimata kindlas järjekorras.
1. Nüüdisaegne teadvus – Ülemineku alguseks ongi massiteadvus, mis kaasneb tootmise, tarbimise, allumise ja nihilismiga. Tegu on konsensusliku transiga, mida meid on programmeeritud omaks võtma tõelise elu pähe, samal ajal kui teenime kuulekalt enda kõige kahjulikumaid huve ilma neid lähemalt uurimata ega neis kahtlemata. Nüüdisaegne teadvus tähendab mugavuse nimel hullumeelsusega leppimist. Kui suudaksime läbi murda nüüdisaegsest teadvusest, suudaksime tabada ülemaailmse dilemma tuuma. Selline uimane, tundetu ja tuim teadlikkus on kui vaimne nuhtlus, mis hävitab meie kõigi potentsiaali.
2. Häire Jõu kasutamises – Sarnaselt söekaevandusse saadetud kanaarilinnuga ilmub ühel hetkel kuskilt hoiatus, mis haarab meie tähelepanu, lööb kõikuma meie enesekindluse ja raputab meid välja me kinnismõtetest. Mõni väike infokild, mille oleme leidnud alternatiivmeediast või mõnest dokumentaalfilmist ning mis käib vastu meie arusaamale sellest, kuidas maailm on üles seatud… ja üleminek algabki! See hoiatus loob eeldused sügavate ja tõsiste isiklike kriiside ilmsikstulekuks ning annab sageli hoogu jõulistele teadmiste- ja tõeotsingutele.
3. Enesevaatluslik teadmiste ja tõe otsing – Teadmised ja informatsioon on vajalikud jõuallikad isiklikuks transformatsiooniks. Kui me oma loidusest ärkame, kutsub me loomupärane tõmme tõe ja õigluse poole meid arvestama uute ideede ja vaatenurkadega, kui asume otsima uut suunda, millega selgitada oma varisevat arusaama maailma korralduse kohta. Enesevaatlus avaldab vastuseid küsimustele, mida me pole iial varem esitanud, ning sellega kaasnev huvi „alternatiivse” informatsiooni ja ideede kohta pakub meile vastuseid, mis on sügavalt vastu meie praegusele teadvusele. Kui see otsing algab, ei paista maailm meile enam iial samasugusena.
4. Hinge pime öö – Kõik need tõrked jõuavad me praeguse teadvusega niivõrd tõsisesse konflikti, et status quo säilitamiseks vajalik kognitiivne dissonants muutub nii suureks, et avaldub meie elus materiaalselt tõsise isikliku vaimse ja füüsilise tervise kriisina. Selle katastroofilise ja meid tegudele sundiva sündmuste jada aluseks olevad tingimused on pikapeale välja arenenud kogu me elu jooksul. Seetõttu võivad inimese mõistus, keha ja vaim olla sunnitud taluma kujuteldamatut madalseisu, sest inimese eksistentsi kogu olemus ja tähendus lüüakse puruks ning lammutatakse tükkideks selle raskuse all, mille inimene on enda kanda võtnud, et eitada oma kaassüüd selles enesehävituses.
See on inimese ülim proovilepanek. Selle läbimiseks tuleb kannatada valu ülimat astet ja lihtsalt mitte alla anda. Paljude jaoks kestab see “hinge pime öö” mitu aastat ning tähistab nende jaoks kõige tõsisemat, hirmutavamat ja muutusterohkemat aega nende elus. Siinkohal kannatustele alla vandumine tähendab täielikule hävingule järele andmist ja sellise tee valimist, mis viib tõelise enesepettuseni, sõltuvuseni, enda ettevaatamatu ohustamiseni, enesetapuni, üledoosini, egole ja valevõimule täieliku alistumiseni, jne.
5. Tõelise ravimi avastamine – Selle kriisi aitab meil ületada miski, mis kergendab meie kannatustega kaasnevat valu, taastab aeglaselt meie positiivse energia ning pakub mõistusele piisavalt tegevust, kuni keha ja vaim oma tervist taastavad. Siinkohal ei ole ravimi näol tegemist apteegirohtude, vaid teraapiaga, mida on võimalik teha kunstialaste püüdluste või harjutuste teel – või mis veelgi parem, mõne esoteerilise tervendava füüsilise kunsti, näiteks Qi Gongi, jooga, kung fu, meditatsiooni ja muu sellise praktiseerimisega. Ravimi võib leida ka tervendajate, terapeutide, šamaanide või isegi selliste taimede nagu Ayahuasca ja Iboga juurest. Ülemineku tähtsaim osa ongi endale sobiva tegevuse või kogemuse leidmine, mis lükkaks su eemale enesehävituse lävelt ja tõukaks sind tervendamise suunas.
6. Enesepuhastus ja võõrutus – Teadmiste otsingu käigus avastame oma tehisliku ja istuva eluviisi mürgise olemuse ning mõistame, et vajame võõrutust ja enesepuhastust. Fluoriidi, raskemetallide, GMO-de ja meie toidus sisalduvate mürkide kohta tõe teada saamine avaldab meile seose me emotsionaalse seisundi, stressitaseme, heaolu ja teadlikkuse vahel. Kui loome oma toiduga uue suhte, muutub keha ja tervise eest hoolitsemine meile ajapikku lihtsamaks.
Meie mürgine keskkond sisaldab ka ühiskondlikku atmosfääri. Siinkohal oleme sunnitud maha hüppama peavoolu meedia, vestluste ja loogika lainelt, et puhastada endast kogu see saast, mida nii paljud inimesed oma elus oluliseks peavad. Kui vähendame peavoolu ideede tarbimist, taastab meie mõistus iseseisvuse selles sensatsiooniliseks muudetud segases maailmas.
7. Autoriteedi, sõltuvuse ja vabaduse ümbermõtestamine – Pärast seda, kui võõrutus lükkab kõrvale meie vanemad versioonid iseendast ja taastab me psüühika, sünnib meie uus enesepilt sellises maailmas, mis ei paista enam sugugi selline nagu varem. Me oleme endale lõpuks paljastanud kõigi sotsiaalasutuste ja traditsioonide taga olevad süsteemid kui kontrollivad, manipuleerivad ja absurdsed konstruktsioonid, mis takistavad meie arengut. Moodne poliitika ja valitsus avalduvad meile kui naeruväärsed petlikud lõksud, mis püüavad muuta meid endast sõltuvaks ega ole seega sugugi kasulikud meie positiivse kasvu edendamiseks. Inimesed, kes kulutavad oma elu ja identiteedi nende süsteemide toetamiseks, paistavad meile meeleheitlikud ja sihitud, fanaatilised ning elu lausa hullupööra liiga tõsiselt võtvad.
Teiste nõuete eiramine ja nendega mitte arvestamine muutuvad meile moraalseteks kohustusteks ning me hindame ümber vabaduse mõiste, et see kaasaks ka vabadust elada mujal kui selles hirmupõhises teadlikkuses, mis on meile välja pakutud. Tavalised inimesed näivad meile veidrad, sest nad organiseerivad end naeruväärsete hierarhiate alusel, nägelevad töö juures kõrgema positsiooni nimel ning alluvad igasugusele „autoriteedile”, kes kannab rinnal ametimärki ja seljas odavat vormi. Meile selgub, et vabadusel pole suurt pistmist seadustega, vaid pigem vabatahtliku kuulekusega, ning meie vabadusest saabki pidev võitlus selle nimel, et vähendada sõltuvust neist süsteemidest, mis me elu keerulisemaks muudavad.
8. Lahti laskmine ja kasutute asjade kõrvale heitmine – Üleminekuprotsessi edukaks läbimiseks on hädavajalik kõrvale heita kõik need asjad, inimesed, suhted, kombed ja ideed, mis meid enam kuidagi ei aita ega toeta. Inimolendid suhtlevad end ümbritsevas keskkonnas esemete ja teiste inimestega energeetiliselt ning seisvast energiast ja negatiivsuse allikatest vabanemine loob ruumi uutele kogemustele ja inspiratsioonile, mis võib ellu siseneda ja voolata. See on üks kogu protsessi kõige tervendavamaid osi.
9. Salapära omaksvõtt – Materiaalne teadus ja peavoolu mõtteviis ei tunnista meie kultuuris mingit salapära ega paranormaalset tegevust, mistõttu on üleminekuprotsessi tavaliseks tunnuseks ka seletamatute nähtuste maailma omaksvõtt. Kui inimene on otsustanud end sel moel muuta, hakkavad mingil põhjusel tema elus toimuma veidrad ja paeluvad sündmused, mis kõik õõnestavad seda kindlustunnet, mis toetab meile tuttavat materiaalse reaalsuse mõistet. Ilmnevad kokkusattumused ja selgushetked, mis annavad igapäevastele nähtustele sügavama mõtte. Me hakkame teadvustama vaevuhoomatava elujõu energia – Qi või Prana – olemasolu ning iidsed mõtlemise ja keskendumise modaalsused hakkavad esile kutsuma veidraid ning võimsaid paljastusi. Kui oleme kergitanud loori jäiga teadusliku mõtteviisi eest, hakkab edenema meie intuitsioon ja uudishimu ning me hindame ümber kõigis asjades ja oludes sisalduva potentsiaali, hüljates kindlustunde imepärasuse nimel. Elu muutub pühaks, just nagu see peakski olema.
Lõpetuseks
See üleminekuprotsess on sisuliselt täielik isiklik revolutsioon, mis tähistab mõistuse ja meele ümberkorraldamist nii inimese enda kui ka inimkonna jaoks tervikuna. See aitab meil endale meelde tuletada, kes me oleme, ning üle saada meie tänapäevases maailmas leiduvast enesehävitusliku programmeerimise tohutust inertsist. Erakordse teadlikkuse ja teadveloleku saavutamine ning väljumine sellest moodsa transi sügavikust, mis teeb haigeks nii paljusid inimesi, on protsess, mida ajendavad nii loodusjõud kui ka inimese enda tahe; see on osa meie ainulaadsest teekonnast individuatsiooni, vabaduse ja õnnelikkuse poole selles imelises maailmas sellel erakordsel ajal.
Tõlkis: Joonas Orav
Allikas: http://truththeory.com
