Tuhande meetrise läbimõõduga gaasisammas Põhja-Jäämeres

Vene uurimisrühm sattus hämmingusse, kui oli avastanud veepinnale tõusvad metaanisambad – selgus, et jää taandumine Põhja-Jäämerel vallandas ohtliku kasvuhoonegaasi.

Põhja-Jäämere piirkonnas põhjalikku vaatlust teostavad teadlased on näinud mullidena veepinnale tõusmas suurel ja ennenägematul hulgal metaani – süsihappegaasist kakskümmend korda ohtlikumat kasvuhoonegaasi.
Vallandunud metaani ulatus ja hulk on hämmastanud Vene uurimisrühma juhti, kes on ligi kakskümmend aastat jälginud Põhja-Venemaa lähedal asuvat Ida-Siberi arktilist jäävalli.

Eksklusiivses intervjuus ajalehega The Independent teatas Vene teaduste akadeemia Kaug-Ida osakonna teadlane Igor Semiletov, et ei ole kunagi varem näinud Põhja-Jäämere põhjast sellist hulka metaani sellise tugevusega atmosfääri paiskuvat.

„Oleme varemgi leidnud sarnaseid tõrvikukujulisi moodustusi, aga nende läbimõõt oli mõõdetav kümnetes meetrites. See on aga esimene kord, kui oleme leidnud pideva, võimsa ja muljetavaldava gaasisamba, mille läbimõõt on enam kui tuhat meetrit. Tegu on uskumatu nähtusega,” lausus doktor Semiletov. „Mulle avaldas väga muljet samba ulatus ja tihedus. Leidsime selliseid sambaid küllaltki väiksel alal üle saja, aga neid peaks olema tuhandeid.”

Teadlaste hinnangul mahutab Põhja-Jäämere igijää, mis ulatub maismaalt Ida-Siberi jäävalli lähedal asuva suhteliselt madala mere põhja, sadu miljoneid tonne metaangaasi. Üks suurimaid võimalikke ohte on see, et suvel Põhja-Jäämerelt jää taandumise tõttu ning terves piirkonnas juba praegu Siberi igijääd sulatavate ja kiirelt kerkivate temperatuuride mõjul võib vee all lõksus olev metaan järsku atmosfääri paiskuda, tuues endaga kaasa äkilise ja tõsiste tagajärgedega kliimamuutuse.

Doktor Semiletovi rühm avaldas 2010. aastal uurimuse, mille hinnangul eraldub sellest piirkonnast umbes kaheksa miljonit tonni metaangaasi aastas, aga nende hiljutine ekspeditsioon annab mõista, et see hinnang alahindab tegelikku olukorda märgatavalt.

Hilissuvel korraldas Vene uurimisalus Академик Лаврентьев ulatusliku vaatluse Ida-Siberi ranniku lähedal umbes 26 000 km2 suurusel alal. Teadlased kasutasid nelja äärmiselt tundlikku seismilist ja akustilist instrumenti, et jälgida metaanmullide pilvi ehk gaasisambaid, mis merepõhjast veepinnale tõusid.

„Väga väikesel alal, mis jäi 26 000 km2 piiresse, loendasime rohkem kui sada pilve ehk tõrvikulaadset moodustist, mis tõusid mullidena veesamba kaudu merepõhjast ja liitusid otse atmosfääriga,” sõnas doktor Semiletov. „Teostasime uuringuid umbes 115 punktis ja avastasime uskumatus ulatuses metaanivälju, mida pole usutavasti sellisel hulgal varem kordagi leitud. Sammaste laius ületas kohati terve kilomeetri ja nende välja paisatud gaas liitus otse atmosfääriga. Gaasi kontsentratsioon oli tavapärasest sada korda kõrgem.”

Doktor Semiletov avaldas oma leiud esmakordselt eelmisel nädalal Ameerika geofüüsika liidu kohtumisel San Franciscos.

Allikas: The Independent
Tõlkinud Joonas Orav

Seotud