Treeni ennast lahti laskma liigsest reageerimisest

Parim viis talletatud valupesade vabastamiseks on harjutamine. Nii nagu harjutad heliredeleid klaverimängu õppides või teed trenni, et spordis edu saavutada, nii tuleb ka vabastamist harjutada, et selgeks saada, kuidas see käib. Alustad lihtsatest asjadest. Me nimetame neid madalal rippuvateks puuviljadeks. Päeva jooksul tuleb ette arvukalt olukordi, mil tekitad iseenda sees segadust täiesti asja eest teist taga. Tõmblemine ees toppava auto pärast ei tee midagi paremaks, ajab vaid veel enam pingesse. Kulude-tulude analüüs näitab, et sada protsenti on siin kulu ja null tulu. Sellisest kalduvusest vabanemine peaks justkui kerge olema, aga pole. Avastad, et sul ongi mood peale käia ja nõuda, et kõik oleks nii, nagu sina tahad, isegi kui see soov on irratsionaalne. Asjad on nii, nagu nad on, kõikide neid mõjutanud muude asjaolude tõttu. Sa ei muuda ilma sellega, et kaebled selle üle. Kui oled arukas, hakkad muutma oma reaktsioone reaalsusele, selle asemel et reaalsusele vastu sõdida. Nii tehes muudad suhet nii iseenda kui ka kõige muuga.

Alusta väikeste asjadega, tõestamaks iseendale, et suudad hakkama saada. Töö iseendaga sel tasandil on lahtilaskmise harjutamine. Kui oled kord võimeline lõdvestuma ja vabastama suhteliselt kergetes olukordades, siis avastad, et varsti saad ka suuremate teemadega hakkama. Treenid end iseendaga hakkama saama.

Paljud erinevad elusituatsioonid kuuluvad selle madalal rippuva puuvilja kategooria alla. Hea lahtilaskmise harjutuse võib leida su suhetes ilmaga. Usu või ära usu, aga ilma saab kasutada tohutuks vaimseks kasvuks. Õues on alati mingi ilm: kuum, külm, tuuline, kuiv, niiske ja mis kõik veel. Ilmal pole sinuga mitte mingit pistmist. Ilmal on pistmist asjaoludega, mis ta niivõi naasuguseks muudavad. Kui sa ei suuda ilmaga toime tulla ilma frustratsiooni sattumata, kuidas mõtled kõige muuga elus hakkama saada? Ilma üle kurtmine on täiuslik näide sajaprotsendilisest kulutusest ja null kasutegurist. Mida sulle annab ilma kirumine? Mitte midagi, lihtsalt rikud oma tuju. „Ma ei suutnud seda tänast kuumust taluda. Kohutav! Olin üleni higine. Vihkan palavust.“ Palju õnne, sul oli nõme päev, ja ilma ei muutnud su virisemine mitte kuidagi.

Lõpuks hakkad endaga tööle. Kui su peas tekivad seoses ilmaga kaeblikud mõtted, siis ära nendega võitle. Võid soovi korral positiivset mõtlemist proovida. Näiteks kui peas kostab hääl: „Palav, ma sulan üles“, siis küsi parem, et kust see kuumus tuli või et mida tähendab „palav on“? Kasuta oma mõistust selleks, et meelde tuletada, et üheksakümne kolme miljoni miili kaugusel on täht, mis on nii kuum, et sinagi tunned selle kuumust. See on ju hämmastav. Kasuta oma kõrgemat teadvust, et virisemise asemel hoopis reaalsust hinnata ja austada. Seda tehes kasutad tahtlikult mõistust millegi positiivse ja konstruktiivse nimel. Tõstad end kõrgemale tasandile.

Olgugi et positiivse mõtlemise praktiseerimine on kasulik, vajad sa lõppude lõpuks lõdvestumist ja minevikus ladestunud segaduse vabastamist. Kui vaevud lõdvestuma ja vabastama, siis pole sul enam nii kuum. Ega sina ei saagi kuumaks minna – saad vaid kogeda, et kehal on kuum. Mine sügavale endasse ja vaatle kuumusekogemust. Kui lõdvestud ja vabastad, naaldud oma teadvuse tooliseljale, siis lood vahemaa enda ja oma virina vahele. See virisemine muidugi peas jätkub, selles pole kahtlust. Kuid kui lõdvestud ja naaldud tahapoole, eemale lärmist, siis naaldudki Iseenda istmetoele, keskmele.

Lõdvestudes ja vabastades juhtub kaks asja. Esiteks, sa lõpetad oma meele häirumise põhjustega võitlemise, ja see annab ruumi vabanemiseks. Teiseks, lõdvestudes satud sa tegelikult Iseendasse, ja seeläbi kasvad vaimselt. Kui teed seda ilmaga seoses, kui teed seda kohmitseva eessõitjaga seoses, kui teed seda kõigis neis madalal-rippuva-puuvilja-olukordades, siis kasvad iga päev. Et töötad madalal rippuva puuviljaga, saad aru selle järgi, kui olukord laheneb pelgalt seesmise vabastamise abil. Pole midagi muud vaja teha. Ainus probleem oli sinus, ja kui lased lahti probleemi tekitamisest, siis on probleem lahendatud. Kui aktsepteerid ilma, siis ei ole vaja sellega midagi muud peale hakata. Kui aktsepteerid kõiki neid tuhandeid tühiasju, millega otsustasid end vaevata, siis pole nendega midagi enamat vaja peale hakata. See ongi madalal rippuv puuvili.

Ja vastupidi, kui on mingi situatsioon, millele on tõesti vaja teadlikult reageerida ja midagi ette võtta, siis peadki tegutsema. Kui kaotad töö ja näed siis vaeva, et vabastada oma negatiivset reageeringut, on see hea, kuid sul tuleb ka tegutseda ja uut tööd otsida. Lahtilaskmine ei vabasta sind su elukohustustest. Sa ei vabasta elu, sa vabastad oma isiklikke reaktsioone elule. Su isiklikud reaktsioonid ei aita konstruktiivsel viisil olukordade lahendamisele kaasa – need ähmastavad su heade otsuste tegemise võimet.

Kui oled kõik igapäevaelulised asjad ära teinud, siis avastad, et suur osa su sisemisest segadusest kuulub madalal rippuva puuvilja kategooriasse. Ainus põhjus, miks mingi probleem üldse on, on see, et sina seda probleemiks nimetad. Sa ise oled probleem, ja väljaspool sind seda lahendada ei ole võimalik. Seda lahendatakse sisemiselt.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Michael A. Singer raamatust „Köidikuist vaba elu“.

 

Seotud