1. LIPPA ÕUE!
Füüsiline keha tahab liikumist. Ilma selleta seiskub Hiina meditsiini järgi energia, jäävad nõrgaks elundid ja kuhtub võime haigustele vastu hakata. Kui sa suusatama, kelgutama, uisutama, räätsatama minna ei saa, soovitab Tiibeti meditsiin neile, kes palju istuvad, kõndimist. Just värskes ja karastavas õueõhus, ideaalis muidugi looduse rüpes. Indiast pärit ajurveeda annab nõu jalutada pärast iga söögikorda 1000 sammu tempos, mis sind hingeldama ega higistama ei aja, ning teha hommikul pärast ärkamist vähemalt veerand tundi venitusharjutusi.
2. MÜTS PÄHE, SALL KAELA!
Et külm naha vahele ei hiiliks, kanna õigeid rõivaid. Rahvatarkuski teab, et pole olemas halba ilma, küll aga valed riided. Eriti tahavad soojashoidmist alaselg, pea, jalad ja pahkluud. Kehal on reflektoorsed tsoonid ja kui jalad külma saavad, ahenevad ka neelupiirkonna veresooned ning väheneb hingamisteede limaskestade kaitsevõime. Viirus tungib aga organismi just sealtkaudu.
3. MEKI MAGUSAT!
Ei-ei, mitte suhkrut või kreemikooki, vaid juur- ja teraviljadest pärinevat. Ajurveeda järgi on magus ainus maitse, mis meid päriselt toidab. Juurikaid ja näiteks otra – sest lisaks keha kosutamisele rahustab see emotsioone – soovitavad talvel ka Tiibeti ja Hiina meditsiin. Talve sobivad juurikad on hapukapsas, kaalikas, kõrvits, naeris, peet, porgand. Teraviljadest lisaks odrale veel tatar, hirss, riis, nisu, spelta, bulgur, kinoa, amarant, mais.
4. EELISTA SOOJA SÖÖKI-JOOKI!
Otse külmikust võetud söök ja jook on täiesti tabu. Tiibetis öeldakse naljatamisi, et külma toitu anna üksnes vaenlasele – kui üldse. Ajurveeda ja teisedki idamaised meditsiinid soovitavad sooja toitu juba hommikuks. Kindlasti mitte jogurtit või smuutit, eriti kui selles on banaan ja piim, sest neid on koos väga raske seedida. Ka võiks talvel süüa vähem toorest, rohkem aga aurutatud, hautatud või vokitud köögivilju.
5. KOKKA KODUS!
Idamaise meditsiini järgi kuuluvad talveaega paja- ja ahjuroad, mis vajavad küpsemiseks aega ja madalat kuumust. Hommikuid alusta parema seedimise tarvis öö läbi leotatud teraviljadest keedetud pudruga, mis teeb kõhule head ja mille tuunimiseks on marjade, mandlite, seemnete, pähklite või vürtside lisamisega tohutult võimalusi. Koduse toidu suur pluss on, et see on elus – kehale energiat andev elujõud praana hakkab toidust kaduma juba 4 tundi pärast valmimist.
6. HOOLITSE SEEDIMISE EEST!
Gaasid, puhitused, raskustunne, iiveldus, kõrvetised, kõhukinnisus või väsimus pärast söömist on märk, et midagi on valesti. Toit peaks olema kütuseks, mis annab, mitte ei võta energiat. Päeva kõige toekam toidukord jäta lõunasesse aega, sest siis on seedesoojus kõige tugevam. Söö korrapäraselt ja ära üle söö – inimese magu ei ole kummist. Söö nii palju, et küllastumiseni jääks veel tsipakene ruumi.
7. SÕBRUSTA VÜRTSIDEGA!
Veidi kehale sooja andvaid vürtse – kaneeli, nelki, ingverit, kurkumi, rohelist kardemoni, vürtskööment, muskaatpähklit, aniisi, safranit – toidus või joogis on talvel omal kohal. Veel parem, kui uhmerdad need toidu sisse vahetult enne kasutamist. Äkilised vürtsid talve ei sobi, need jäta suvesse.
8. LIMPSI ÕIETEED!
Tiibetis usutakse, et see annab elujõudu ja kosutab keha. Sama teevad ka meie enda kodused õieteed, iseäranis siis, kui oled taimed ise kasvatanud, korjanud ja kuivatanud. Poeta teekannu angervaksa, kummelit, naistepuna, põdrakanepit, pärnaõisi, raudrohtu, siilkübarat või mõnd muud kodumaist kaunitari.
9. LONKSA SOOJA VETT!
Idamaine tervisetarkus peab sooja ja keedetud vett ravimiks, sest võrreldes külma kraani- või pudeliveega lõdvestab ja puhastab see seedesüsteemi ega jahuta maha seedesoojust. Termosest sooja või kuuma veega saagu talvel su igapäevakaaslane. Kuna me pole talvekülmaga sama janused kui soojal ajal, võib joomine sootuks
meelest minna. Milline on õige kogus? Teadjad soovitavad 1 klaasi vett iga 9 kg kehakaalu kohta päevas.
10. MAGA SÜDAMERAHUGA!
Talv on mõeldud puhkuseks, sissepoole pöördumiseks ja kevade jaoks energia kogumiseks nii loodusele kui ka inimesele. Looduse osana peaksime palju rohkem selle rütmide järgi elama. Et meil seda kergem teha oleks, lastakse talvel õues taevatuledki varem pimedaks. Voodisse peaks minema kindlasti enne kella 23, et uni saaks kosutada, taastada, noorendada ning põletada ära seedimata toidu ja ka emotsioonide jäägid.
11. HINGA SÜGAVALT!
See on maailma kõige lihtsam meditatsioon, millega pealegi igaüks hakkama saab. Sügav ja rahulik kõhuhingamine puhastab, täidab kopsu hapnikuga alumistest sagaratest ülemiste tippudeni, rahustab emotsioone ja meelt ning toob su kohale praegusesse hetke. Hingata ei ole võimalik ei tulevikus ega minevikus. Keskendu hingamisele ja kui mõte uitama läheb, märka ning too see taas hingamise juurde. Niisugused aja mahavõtmise hetked on hädavajalikult kosutavad.
12. POPUTA JA ARMASTA ENNAST!
Sel pole mingit pistmist egoismiga. Enesemassaaž on üks ilusamaid armastuseavaldusi iseendale. Või saunas vihtlemine ja pesemine ihu mitte lihtsalt niisama nuustikuga üle nühkides, vaid teda iga tõmbega teadlikult hellitades. Ajurveeda soovitab jalataldade massaaži soojendatud seesamiõliga, iseäranis siis, kui uni ei taha tulla. Hiina traditsiooniline meditsiin tuina- või jalamassaaži ja qigongi tervisevõimlemist, Tiibeti oma nomaadi, ku nye või looduslike ja poolvääriskividega do nye massaaži.
•
TÕHUSAD TALVETURGUTAJAD TOIDUKAPIST
• Ingver. Ingveritee vamistamiseks vala ingveriviiludele või riivitud ingverile kuum vesi ja lase 3–5 minutit tõmmata.
• Küüslauk. Üks küüslauguküüs olevat sama vägev antibiootikum kui 100 000 ühikut penitsilliini. Küüslaugusiirupi tegemiseks leota puhastatud küüsi mees, millele oled lisanud veidi sidrunimahla või õunaäädikat, ja limpsi terviseks.
• Sibul. Jäta see pisiku- ja nohuhirm ööseks poolekslõigatuna taldrikule voodi kõrval. Kõik need kolm – ingver, küüslauk ja sibul on immuunsust ergutav idamaine kolmainsus.
• Mesi. Tõhus antibiootikum, mis tugevdab keha kaitsevõimet ja toidab ka aju. Külmetuse korral limpsi kaks korda päevas segu 1 tl meest ja 1/4 tl kaneelipulbrist. Et mee tervisekasu alles jääks, ära kuumuta seda üle 40 kraadi. Ka ei tohi mett panna külmikusse. Pikemaks säilitamiseks hoia seda kuivas ja jahedas.
• Seesamiõli. Pehmendab limaskesti ja kaitseb väliskeskkonna eest. Selleks tee väike sõrm seesamiõliga kokku ja hõõru seda ninasõõrmetesse. Viirustel on siis raske meie esimesest immuunväravast – ninast, läbi pääseda ning sa nuuskad need pahalased lihtsalt välja. Pisikeses pudelis seesamiõli võiks kogu aeg kotis olla, et sellega aeg-ajalt nina vooderdada saaks.
Allikas: makarikamaa.wordpress.com
