Verivorst: Kindlasti ei peaks vältima, kuid samas on oluline silmas pidada jõuluaja toidusedelit üldises plaanis. Verivorst on rauarikas ja seetõttu hea vereloomele, samas rasvane ja natuke raske toit. Verivorst vajaks juurde ainult salatit nagu terve praad, sest sisaldab nii valgulist kui ka süsivesikurikkaid komponente. Tegelikult on saadaval väga erinevaid verivorste. Üks tavamõõtmetes vorstike kaalub umbes sada grammi. Tavaliselt sisaldab selline umbes 15-17 grammi rasva ja annab 230-260 kilokalorit. On ka 12 grammi rasva (210 kcal) ja ligi 28 grammi rasva (334 kcal) sisaldavaid tooteid. Üldjuhul on rasvasemad peekonilisandiga vorstikesed.
Kokkuvõtteks: verivorstis on varjatud rasva hulk küllalt suur, soovitaksin jääda mõõdukaks. Jupike-paar päevas jõulutunde loomiseks.
Sealiha: Sealiha saab ju igal ajal süüa, nii et jõulude puhul ei pea ilmtingimata ennast sellest lõhki sööma. On mõistlik, kui valite välis- või sisefilee, sest need on madala rasvasisaldusega ning sugugi mitte kehvemad teistest väherasvastest lihadest. Alati võib sealiha asendada kana või kalkuniga või mõne ulukilihaga. 140 grammist värskest lihast jääb pärast ahjus küpsetamist alles umbes 100 grammi. Ahjus küpsetatud rasvasem sealihatükk (taldrikul 100 grammi) võib seega sisaldada umbes 30 grammi rasva ja anda 365 kilokalorit. Väga lahja liha või filee vastavalt 8 grammi ja 200 kilokalorit. Looduslikult esineb sealihas naatriumi 85 milligrammi 100 grammi kohta ehk kümme korda vähem kui verivorstis.
Kokkuvõtteks: jõulupraad võiks olla võimalikult taine. Kes soovib sealiha vältida, võiks proovida näiteks kanafileed.
Hapukapsas: Väga hea ja tervislik, kui valmistatud rasva lisamata või siis väikeses koguse taimse õliga. Talvel üks väheseid C-vitamiini poolest rikkaid toiduaineid. Vahel soovitaks süüa värskelt salatina, sest nii on C-vitamiini sisaldus suurim. Kuumutamisel vitamiinisisaldus väheneb, kuid siiski on hapukapsas arvestatav kiudainete allikas. Hapukapsa tervislikkus oleneb hapukapsa enda valmistajast ja sellest toidu valmistajast. Energia- ja rasvasisaldus pole märkimisväärne, energiat umbes 20 kilokalorit 100 grammi kohta. Värskelt sisaldab 100 grammi hapukapsast 0,8 grammi soola ja 20-30 milligrammi C-vitamiini (päevane soovitus 75 mg).
Sült: hea ja tervislik toit, mida lahjem, seda parem. Pekine ja suure rasvasisaldusega ei maitse paremini. Saadaval väga palju erinevaid sülte, mistõttu tasuks pakendit uurida. Kui tegemist tailihaga tarrendis, võib 100 grammi sellist toodet sisaldada umbes 2 grammi rasva ja anda 80 kilokalorit energiat, rasvasemad versioonid aga sisaldavad kuni 10 grammi rasva ja annavad 150 kilokalorit. Soolasisaldus 1,8-2 grammi 100 grammi süldi kohta.
Ideaalis keeda sült ise.
Kartulisalat: Selle toidu teeb rasvarikkaks kaste. Kui kasutada kastme valmistamisel maitsestamata jogurtit või väherasvast hapukoort ja pisut väherasvast majoneesi (maitsestamata jogurt + Põltsamaa sinep hea kombo, mis annab majoneesimaitse) ning maitsestada kenasti, sobib kartulisalat lauale küll. Ise valmistatud kartulisalatit (kartul, liha, muna, hapu/värske kurk, sibul) võib pidada üsna tervislikuks lõunasöögiks. Ent poes valdavalt müügil olevad majoneesist nõretavad kartulisalatid võiks pigem riiulile jätta. Ise salatit segades eelistage naturaalseid salatikastmeid – valmistage kaste puhtast hapukoorest või/ja naturaalsest majoneesist, kuid vältige neid, mis sisaldavad rikkalikult säilitusaineid ja paksendajaid. Poe müüdavates kartulisalatites on rasva 5-13 grammi ja soola umbes 1 gramm 100 grammi salati kohta.
Soovitus: valmista salat ise, kasutades vähem rasvast hapukoort ja majoneesi, vali vähemsoolased toorained, ära lisa juurde soola, vaid teisi maitseaineid.
Marineeritud seened: Marineerimine on üks karmimaid töötlusi, millega suudame hävitada enamiku toiduaines leiduvatest vitamiinidest, samas muudame seened nii kergemini omastatavateks. Seened on madala energiasisaldusega toiduained – 100 grammi soolaseeni annab umbes 35 kilokalorit. See-eest sisaldab selline kogus soolaseeni soola kuni 15 grammi. Marineeritud seened on ehk pisut energiarikkamad, sest lisatud on suhkrut. Soola on neis samas vähem, kuid siiski 2,5 grammi 100 grammi kohta. Seened siis pidulauale vaid maitseks.
Kõrvitsasalat: Sobib nii verivorsti kui ka süldi juurde. Samas soovitan kõrvitsale leida kasutusviise värskena või siis hautatuna, vastavalt maitsele. 100 grammi kõrvitsasalatit annab energiat umbes 100 kilokalorit ning sisaldab 10-15 grammi suhkrut. Esile võiks tõsta kõrvitsasalati A-vitamiini ja veidi ka C-vitamiini sisaldust.
Tervisele pole kasulik, kui kogu jõulunädala toidud koosnevad vaid rammusatest roogadest. Loeb vaheldusrikkus. Osav toidulaua tegija hoolitseb just kergete ja tervislike suupistete ja näkside piisava olemasolu eest. Samuti sõltub palju jõululauda istuja uskumustest ja veendumustest. Näljahäda ei kimbuta ja pooleks aastaks ette süüa pole võimalik. Miks siis ennast täis tuupida ja pärast halva enesetunde pärast ägiseda. Pilgeni täis kõht surub vägisi diivanile. Ja pärast jõule imestame: miks kaal juurde tuli….. Pigem üritada võtta võimalikult väikesed portsjonid ja maitsta ära erinevad jõulutoidud. Teine suutäis on sama maitsega ja pole sugugi parem kui esimene. Ja lisaks traditsioonilistele jõulutoitudele peaks rõhutama köögivilja osa: ahjus küpsetatud kaalikas ja porgandid, punapeet, toored köögiviljakangid, erinevad värsked salatid liharohke laua juurde. Samuti suur-suur puuviljavaagen, mis ei tohi tühjalt seista!
Ostes poest jõululauale toiduvalik, lugege infot pakenditelt. Valige sarnaste toodete seast välja väiksema rasva- ja soolasisaldusega tooted.
Jõulud on vaid kord aastas ja tradistsiooniliste jõuluroogade nautimine ei too kaasa veel tõsiseid terviserikkeid.
Nautige jõuluroogasid ja liikuge rohkem!
Autor: Signessa Kalmus, toitumisnõustaja
Loe lisaks kirjastuselt Pilgrim ilmunud Signessa Kalmuse raamatut “Süües saledaks”.
