Globaalses plaanis raisatakse igal aastal nii suur kogus toiduaineid, mis võiks ära toita lausa 1/3 maailma populatsioonist. Seega on globaalne toidukadu suurem kui arenguriike laastav näljahäda. Ometigi ei ole me aga tänaseni suutnud võrdsust maailma tuua.
Toiduraiskamise mõju ulatus
Toiduraiskamine ei ole pelgalt eetiline probleem, vaid avaldab mõju ühiskonnale ja keskkonnale mitmes erinevas aspektis. Kõigepealt on oluline mõista, et toiduraiskamine ei ole kohaliku kogukonnaga piirduv probleem. Mida meie eurooplastena teeme, mõjutab tugevalt ka teisi piirkondi, riike ja rahvaid.
Näiteks märkimisväärne osa arenguriikide haritavast maast teenib üksikute Lääne riikide huve, kusjuures suurt osa erinevatest põllukultuuridest kasvatatakse loomasöödaks. Samal ajal kui põllutöölised toodavad teravilju Ameerikas ja Euroopas tarbitavate karjaloomade jaoks, kannatavad nende endi perekonnad nälga. Läänes lettidele jõudnud lihast roiskub aga kuni 26 protsenti, mis tähendab, et märkimisväärne osa kasvatatud karjaloomadest, söömiskõlbulikust teraviljast ja arenguriikide põllumaast läheb täielikult raisku.
Loomsete toiduainete kõrge hind
toit on kahjulik nii rahakotile, keskkonnale kui teeb karuteene ka sotsiaalsele võrdsusele maailmas.
Raiskav tootmine ja jaemüük
Kuigi Euroopa Liidu statistika kohaselt tekib lõviosa, lausa 53% toidujäätmetest just kodustes majapidamistes, on loomulikult ka mündil teine pool. Lisaks inimeste isiklikule tarbimisele tekib toidukadu ka valmistoitude tootmises, toitlustusasutustes ning jaemüügis. Öko õudusunenäod: 8 loodust reostavat igapäevast tarbeeset
Taaskasutus – 10 lihtsat nippi plastikjäätmete vähendamiseks
Loodus on meie ema. Me haigestume, sest elame temast äralõigatuina
