1990. aasta 28. märts, Kohtla-Järve
Taevas vallandusid nagu virmalised, violetsed, rohekad, punakad, valged toonid. Valgusemanatsioonid ulatusid laiale taevaranna alale, lahvatasid vahel konkreetsena, et siis jälle hajuda. Samas suunas paari kilomeetri kaugusel oli kõrgepingeliin, mis toitis keemiakombinaati. Sõjaväemajade põhjapoolsetele akendele kogunes mitu perekonda vaatama, mis taevas toimub ja kas edasi juhtub ka midagi.
Kapten Pavlov tõi kaamera, selles oli GOST 65 mustvalge film. Põhjust pildistamiseks oli iga hetkega rohkem. Tulevärgi keskele oli ilmunud väga konkreetne kerajas objekt, mis paistis algul tumedana, kuid muutus lähenedes järjest heledamaks. Vene ohvitserid ja nende naised olid veendunud – see on ufo.
Pean ütlema, et paljud sõjaväelased tundsid ufonähtuste vastu suurt huvi ja vene loomus kaunistas seda veel mõnesuguse kena kristliku või klerikaalse austusega. Huvi suurenes, vaatlejaid kogunes üha enam. Lapsed jooksid kisades maja ees, olles lähenevast asjast vaimustatud.
Umbes kümme minutit pärast vaatluse algust oli ese lähenenud majadele 120-130 meetri kaugusele. Eemal risuse õppeväljaku ja laoplatsi vahelisel alal seisis nüüd maapinna kohal [kuna AKRAK ei avastanud järgneval piirkonna ja vaatlejatega tutvumisel pinnases deformatsioone] suur 15-18meetrise läbimõõduga hõbedaselt helehall kera, selle vöökohas oli eredate kollaste ruudukujuliste akende – või klotside – vöö. Need pulseerisid ja ergasid jõuliselt vaatlejate suunas.
Pavlov tegi umbes kümme võtet. Mitmel korrusel avati köögiaknad, kust hõigati ja julgustati lapsi lähemale minema, vaatama, mis see on. Üle poole õuel olijatest ei tihanud objektile läheneda, küll aga tegi seda kümmekond poissi-tüdrukut. Kaks poissi sõitsid teiste ees jalgratastega. Ühel vurises dünamo voolu andes ratta esilambile. Umbkaudu 30 meetri kaugusel objektist kustus ratta valgus, poiss ehmus ja hüppas sadulast, samas peatusid kõik.
Nüüd tõusis suur kera helitult aegamisi üles, peatudes mõneks minutiks. Kõik olid hämmastusest keeletud, oodati midagi vapustavat, kuid seda ei järgnenud. Objekt eemaldus vaikselt ja aeglaselt tagasi liinide suunas, võttes kõrgust ja liikudes siksakiliselt polügooni kohal.
Seal tegutsev ehitusvägede formeering oli Nõukogude Siberi raudteemagistraali suurehituselt BAMilt ära toodud ja oli teinud maa-aluseid raskelt mõistetavaid inseneritöid, vedades piirkonnast ära suurel hulgal pinnast. Kui objekt oli kaugenenud, võttis see sisse asendi kõrgepingeliinide kohal ja jäi sinna terveks tunniks.
Pimenenud taevas oli näha kuusirbina mõjuvat kollakat riba objekti perimeetri ümber ja aeg-ajalt intensiivsemaks muutuvaid värvuslahvatusi taevarannal. Kapten Pavlov esitas ajalehekorrespondent Jevgeni Kapovile objekti joonised ning mitme sõjaväelase seletused ja tunnistused objekti vaatlusest. Filmi negatiivi ei usaldatud kahjuks tsiviiluurijate kätte ja omatehtud ilmutusel ei olnud filmilindil midagi näha.
Kapten ütles ajakirjanikule, et nendevahelisele suurele usalduslikkusele vaatamata ei räägi ta mitte mingi hinna eest sellest, mida ta nägi kollastes akendes, kui ta nendesse oma binokliga piidles.
Paari päeva pärast oli Kohtla-Järve uuesti õhtul väga sarnase objekti huviorbiidis, samuti liinide kohal. Ka tuhaväljad olid objekti huvipaigaks. Vaatlejatelt laekus hulk huvitavaid tunnistusi, mis andsid kinnitust objekti viibimisest sealses paikkonnas.
Allikas: Igor Volke: 1990. aastal Muhu saarel toimunud värvikas ufo-juhtum on ka maailma mastaabis väga tähelepanuväärne
Eesti ufopäevikud | Maavälist päritolu olendid külastasid Viljandimaal 8-aastast poissi
Merivälja ufojuhtumiga tegelesid kõrged võimukandjad ja mängiti suure rahaga
