Hirm, et ma ei ole piisav, vaevas mind väga kaua ja külastab mind aeg-ajalt siiamaani. Mu enesekindlus hakkas kasvama alles kümme aastat tagasi neljakümneselt, kui alustasin tööd oma sisemaailmaga. Enne seda arvasin, et olin enesekindel, aga tegelikult ei saanud ma ise ka aru, kui palju maske mul ees oli, kirjutab Tiit Trofimov.
Ei saaks öelda, et kõik maskid on praeguseks kadunud, aga nüüd ma vähemalt märkan neid. Ma märkan, kui otsin kinnitust, et ma midagi väärt olen, ma märkan soovi sotsiaalmeediapostituste alla laike saada. Olen justkui endaga rahu teinud, aga siis küsib see väike poiss minu sees kahtlevalt: aga kuule, keegi ei ole ju midagi head selle uue projekti või ürituse kohta öelnud.
