Tiina Tiituse soovitused, kuidas saada suhtes hakkama vaidluste ja paha tuju korral

Kahjuks on meil ümberringi rohkem näiteid keerulistest kui õnnelikest suhetest. Nii võibki tunduda, et probleemid suhtes on norm ja kaklemist võiks pidada suhte osaks. See ei ole siiski normaalne. Normaalne on see, et ette tuleb vaidlusi ja erimeelsusi, sest oleks imelik, kui inimesed arvaksid kõigest samamoodi.

Kui suhe ei toimi, siis sellel on kaks suurt põhjust, kui üldistada: võimuvõitlus ja halb kommunikatsioon. Enamasti on segu nendest ja muud nipet-näpet lisaks. Paljudel juhtudel puudub kommunikatsioon täielikult. Inimesed küll räägivad midagi ja nagu kuulaks ka, aga tegelikku kontakti pole tekkinud.

Võimuvõitlus on lõputu teisele ärategemine, oma üleoleku demonstreerimine. Ometi on su partner viimane inimene, kellega sa tahad tülitseda või mõõku ristata, aga kuna oleme lapsepõlvest saadik pimedatena kodeeringute all, siis on see ainuke viis, mida on nähtud ja osatakse. Võimuhierarhia peres ja suhtes on inimkonda saatnud aastatuhandeid. Oleme näinud seda enda lapsepõlves, aga seda on ohtrasti kaasa pakitud ka sotsiaalses ühisteadvuses. Olles ise allutatud olnud, otsime suhet, kus teenida, alluda. Olles ise allutaja, otsime neid, keda allutada. See annab võltsi turvatunde, nagu oleks elus midagi meie kontrolli all.

Kui ei toimi, siis on vaja toimima saada, eks? Järelikult peab hakkama suhtega tööd tegema. Töökale inimesele tundub see loogiline. Kui küsin inimeste käest, mida nad peavad silmas, kui räägivad tööst suhtega, on vastus midagi sellist: no suhtes peab vaeva nägema, olema viisakas, tema vastu tähelepanelik, hoolitsev, peame koos aega veetma, tegema kingitusi. See on ju elementaarne, et oled tähelepanelik ja viisakas teise inimese vastu, ja nii peaks olema kogu aeg. Kui pead tegema seda nagu tööd, siis miks suhtes üldse olla?

Me kasutame sõna suhe tähistamaks inimeste omavahelist läbikäimist, aga energeetiliselt ei ole olemas eraldi seisvat üksust – suhet. On üks inimene ja teine inimene. Nad kas on rahul või ei ole rahul. Kui hakatakse rääkima tööst suhtega, on see hea viis veeretada vastutus enda kaelast ära: mina ei tea midagi. Laiemalt võib rääkida suhtest kui igasugusest seosest inimeste ja nähtuste vahel, aga kui mina seda sõna kasutan, siis pean silmas eelkõige seda, et keegi käib kellegagi läbi ja on teineteisega intiimselt seotud. Tuleme töö juurde tagasi. Kui su armastamine vajab töötegemist, siis oleks hea leida uued sobivamad mõisted. Kas kõlaks paremini tähelepanu pööramine? Tähelepanu ongi armastus, mäletad? Rääkisime sellest varem. Niipea kui oled tähelepanelik, oledki armastav. See on kõik, mida sul on vaja teha. Tähelepanelikkuses tunned ära ka oma tegelikud soovid ja oled tema vastu austav.

Tüli

Tülid kipuvad olema sarnased, algavad sarnaselt ja lõpevad sarnaselt. Need käivituvad mingite lülitite peale ja ülejäänut võib igaüks paljudel juhtudel sõna-sõnalt ette ennustada, sest läheb nii, nagu alati on olnud. Nii on paljudel paaridel kestnud aastakümneid. Kuigi tülid võivad tunduda sarnased, on neil kombeks ajas kogu aeg kasvada ja intensiivistuda. Kuniks on kasvanud nii suureks, et toimub plahvatus. Siis saavad õppetunnid tehtud, kuid mõnele osapoolele võib see lõppeda väga valusalt. Tülid võivad vajuda ka allasurutud vihasse, rutiinsesse vimma, põlgusesse. See lõpeb tavaliselt haigustega ning pole ka kuigi meeldiv lahendus. Energiad ei seisa paigal ja kui neid ei kasutata loovalt, siis nad hakkavad toimima lõhkuvalt. Nagu tuli, mis võib anda sooja, aga võib ka tuhaks põletada.

Mida teha, kui laine lööb üle pea ja silme ees läheb mustaks? Kui ta käib ikka jubedalt närvidele? Ole valmis selleks, et elu trikitab sind igal viisil erinevatesse emotsioonidesse, sest ainult nii õpime neutraalsust ehk armastust. Aga selleks on vaja ka tunda, mis tunne on olla tagurpidi tasakaalus ehk kiikuda nagu kaal või kiik.

Suhteprobleemide lahendamiseks ei ole olemas manuaali, kust vaadata, kuidas erinevates olukordades käituda. Me oleme üle võtnud need mustrid, mida lapsepõlves nägime. Kahjuks on enamik neist osutunud kasutamiskõlbmatuks. On siiski mõned nipid, mida tahaksin sinuga jagada ja mis loodetavasti ka aitavad sind. Siin ei ole mingit tähtsust ei sinu ega tema karakteril ega temperamendil. Kui ta tunneb ennast hästi, siis ta teeb koostööd. Kui ei, läheb võimuvõitluseks. Sinu valik. Paljud neist soovitustest on sõnastatud läbi negatiivse, sest need kuuluvad täielikult tagurpidi maailma ja jah-vormi pole sõnades olemas. Hädasolijale kõlaks need nagu mõttetu lalin. Niisiis on vaja natuke rääkida ka tagurpidi juttu, et oleks arusaadavam.

Need soovitused toimivad eeldusel, et te meeldite teineteisele ja tahate koos olla. Eesmärk on maandada pinget, taastada neutraalsus. See võib osutuda lihtsamaks, kui esmapilgul karta võiks. See tähendab seda, et saame teada, mida tahame ja mida teha. Samuti võtavad need käitumisviisid partnerilt ära võimaluse manipuleerimiseks või vähemalt vähendavad seda. Sest miks süüdistada edasi, kui oled kõik omaks võtnud, ta tohib tunda nii, nagu ta tunneb, või sa avaldad talle lausa armastust. Muidugi pead märkama, et ka sa ise ei manipuleeriks, need soovitused toimivad kahesuunaliselt.

Järgnevaid soovitusi on oluline meeles pidada nii vaidluste puhul kui ka suhtlemisel pahas tujus. Kui probleemid ja tülid on väga suured, on parem, et teie eluteed läheksid eri suundades. Need soovitused on liiga leebed, et lahendada näiteks alandust ja vägivalda. Vägivalla puhul on vaja otsida kiiret abi ja vaadata, miks oled sellise raske kogemuse oma ellu valinud.

Siin on mõni soovitus, mis aitab keerulisest hetkeolukorrast läbi minna.

Ära võta isiklikult

See, kuidas ta reageerib ja käitub, ei puutu tegelikult sinusse. Oled tülide puhul talle ainult lülitiks, nagu ka tema sulle. Ta käituks kõigiga sarnases olukorras samamoodi. Sa pole erand, ta ei tee seda spetsiaalselt sulle. Ta on ja jääb alati teiseks inimeseks ja sina ei vastuta tema emotsionaalse seisundi eest. Sul on vaja tunnetada, kus lõped sina ja kust algavad teised inimesed. Tema ja sina, te pole üks ja sama, see poleks võimalik ega ole õnneliku suhte olemus.

Ära oota tema “kohtuotsust”

Meid on treenitud reageerima, mitte ise ennast väljendama ja looma. Istume ja ootame, mida teine mõtleb, ütleb või teeb. Seepeale reageerime vastavalt sellele, kuidas hetkeemotsioon meid sunnib seda tegema. See on väga traagiline sellistes keerulistes olukordades nagu lahutus või tüli lapse pärast. Kerge on sõimata teist idioodiks, kes midagi ei mõista. Kui näiteks keegi minevikust tuleks su juurde sind ülistava mesijutuga, kuidas sa olid parim asi, mis ta elus juhtus, kas kaaluksid korraks mõtet talle uue võimaluse andmiseks? Kas neaksid oma praeguse kaaslase maapõhja, kui ta tuleks ja ütleks, et oled nõme inimene ja ta on su peale kõik need aastad mõttetult aega raisanud? Mõte on selles, et hakkame kohe oma suhtumist kohendama selle järgi, mida tema ütleb või teeb. Meie oma jalgealune on väga ebakindel. Aga ära ole endaga kuri, sest kuidas saamegi paremini osata.

Asi pole sugugi parem õnnelikes olukordades. Ka armunud ja äsja kokku saanud inimesed murravad oma pead sellega, mida tema minust arvab. Uurisin ühe naise käest, kes oli hiljuti uue mehega tutvunud, kuidas neil läheb. Naine ütles, et peab otsustama, mis edasi saab. “Tore, kas sina otsustad, mis edasi saab?” küsisin. “Jah,” vastas tema. “Mida sa siis otsustad? Mida sa ootad?” küsisin mina. “No ma vaatan, mida tema teeb …”

Mu sõna on sulle seaduseks ja sinu sõna mulle

Kuna meid treenitakse lapsepõlves tingimusteta alluma, siis teeme seda täiskasvanuna automaatselt. Samuti eeldatakse, et ütleja sõna kuulatakse vastuvaidlematult. Näiteks kui naine mõtiskleb eelmisel õhtul selle üle, kas võiks homme kinno minna, siis mees käratab järgmisel päeval kurjalt: “Ise sa ju ütlesid, et täna peame kinno minema!”. Mu mees ütles mulle kunagi, kui maadlesin raskete inimsuhetega: “Kuule, ära võta tema seisukohti kohustuslikuna. Isegi kui sul kästakse midagi teha, ei pea sa seda tegema! Keegi ei saa sind käskida.” Kui lihtne, ma polnud ise selle peale tulnudki. Püüdlik laps minus proovis käske aimata ja täita.

Ole temaga nõus

See on oluline koht siis, kui sind milleski otseselt või vihjamisi süüdistatakse: sa oled alati selline … aga ise tegid nii … siis sa küll ei kurtnud … siis sulle küll sobis jne. Kui sind just naabrilapse mõrvas ei süüdistata, võta kõik süüdistused omaks. Ilmselge suure vale puhul võid kinnitada, et tegemist on valega ja rohkem sa sellest juttu ei pea tegema. Kogu ülejäänud emotsionaalse süüdistuste pudru võid kõhklematult omaks võtta. Sellega võtad temalt ära suure osa manipuleerimisvõimalusi, sest ta eeldab, et hakkad ennast kaitsma ja õigustama. Pealegi on selles palju tõtt, sa oledki vahel käitunud ebaadekvaatselt. Võid öelda midagi sellist: “Juhtus jah nii. Mul olid rasked ajad ja ma ei osanud paremini. Tahad, proovime praegu uuesti? Ma olen vahepeal üht-teist õppinud ja ehk oskan nüüd paremini.” Sa võid muuta oma meelt ja otsuseid, sest sa ei teadnud eile veel seda, mida sa tead täna.

Ta kuuleb ja näeb sind

Ta kuulis juba esimesel korral, kui seda ütlesid. Sa ei pea uuesti rääkima seda, mida juba selgitasid. Ta on väga tähelepanelik isegi siis, kui sulle tundub, et ta sind ignoreerib. Ta hoiab sul silma peal ja teeb kõik selleks, et teada, kus sa oled ja mida sa teed. Kui tema ennast kordab, siis anna teada, et sa juba tead seda.

Reageeri ootamatult, muuda mustrit

Tülid kulgevad samades sissesõidetud rööbastes sellepärast, et laseme endaga manipuleerida ja teeme seda ka ise. Reageerime alati samadele asjadele ja samamoodi. Reageeri nüüd teadlikult teistmoodi, nuta selles kohas, kus enne ta üle naersid, või naera seal, kus enne nutma puhkesid. Istu selles olukorras, kus varem vihasena välja tormasid, ja mine ära selles kohas, kus varem ta sõimu kuulama jäid. Otsusta näiteks jääda rahulikuks ja ütle talle, et ta on isegi vihasena väga armas. Väga ootamatult mõjuks, kui sa ütleksid talle kõige raskemal hetkel, et sa teda mõistad. Seda ta tegelikult ootabki.

Ära õigusta ennast

Sina ei pea ennast ega oma tegusid õigustama, ükskõik milles ta sind süüdistab. Sa võid selgitada, kui selleks tekib sobiv hetk ja ta on nõus kuulama. Sinu eneseõigustus annab talle ainult jõudu juurde, sest kui sul on põhjust oma tegusid õigustada, järelikult oled süüdi. Eneseõigustamine on konfliktides nii levinud, et inimesed ei saa arugi, kui hõivatud nad sellega on. Õigupoolest suisa loobutakse selgitustest ja suhtlemisest, selle asemel on ainult eneseõigustamine. Ka see on pärit lapsepõlvest, mil sulle tehti selgeks, et igal juhul oled süüdi. Mõistlikum tundub tulla kohe välja sellise plaaniga, kus sa paremas valguses paistad. Eeldatakse, et tegelikke vajadusi ja motiive ei mõisteta. Isegi siis, kui soovid lahku minna, ei pea sa oma otsust õigustama näiteks sellega, et sa ei armasta teda enam, sul on keegi uus või vajad oma ruumi. Sa võid selgitada, aga ei pea seda tegema.

Ära eelda

Eeldamine on suhtlemise hävitaja. Ta on siin, küsi ta käest. Ära luba ka enda kohta asju kokku luuletada. Tagurpidi maailmas oleme kõik aimamise maailmameistrivõistlustel. Eriti mehed. Paljud mehed peavad aimama enamiku naise tahtmistest, aga kuna naised ise ka ei tea kodeeringute tõttu, mida nad tahavad, siis on neid tahtmisi võimatu aimata. Mäletad, juba muinasjuttudes ei saanud tüdruk sõna ja mees pidi kõik õnne nimel ära tegema.

Tee tegelikke kokkuleppeid

Kas tunned, et ta on su usaldust petnud, käitunud teisiti, kui sinu meelest olite kokku leppinud? Väga tõenäoline on, et see kokkulepe ei olnud kahepoolne, vaid hoopis sinu varjatud käsk. Naised on meistrid sellistes “kokkulepetes”: me ju leppisime kokku, et sa oled töökas, tubli ja truu, kuidas sa küll võisid! Kas mees ka ütles, et jah, ma olen sellega nõus ja annan oma sõna? Kas sina talle ka sellise lubaduse andsid või nõudsid ainult temalt? Oleme selliseks suhtlemiseks treenitud lapsepõlves. Paljudele on tuttav ema või isa “kokkulepe” stiilis “lepime nüüd kokku, et sa õpid ära, pesed hambad ja lähed magama”. Need on tegelikult käsud tugevamalt nõrgemale, kuid sellises sõnastuses jääb kõlama, nagu laps oleks kokkulepe murdja ja süüdlane, kuigi lapse soovi selline vanem tavaliselt ei küsigi.

Ära võrdle

“Ise sa küll tohid seda teha, jah! Ise küll ükskord ütlesid samamoodi.” Tema halvad teod ei mõjuta kuidagi sinu omasid ja vastupidi. Ära võrdle iseenda tegusid tema omadega. Ta on teine inimene ja tal on oma lugu. Kui tema tegi midagi ebameeldivat, siis sinul ei ole selle teo eest krediiti varuks. Kui sa talle tagasi teed, siis oled samasugune. Näiteks kui ta seksis kellegi teisega, siis sinu tagasitegemine ei ole õigustatud. Nii ei teki tasakaalu. Ära luba oma tegudel ja otsustel sõltuda tema käitumisest.

Kujuta ette, et oled komöödiasarjas

Kujuta ette, et kõigele, mida sina või tema ütlete, on peale pandud naerupahvakas ja mahlasemates kohtades ka aplaus, nagu komöödiasarjas. Komöödias võib paljusid asju välja öelda ilma raskete tagajärgedeta, see on isegi soovitav. Niisiis võid kergekäeliselt öelda “sa oled ikka täitsa lollakas!” ja kõik naeravad selle peale. Draamas hakatakse isegi armastusavaldamise peale nutma.

Kui elust on värvid kadunud ja kõik liiga tõsiseks kiskunud, siis tee kergemaks ja naljakamaks. Elu on mäng ja võid võtta palju lõdvemalt

Ära jäta ebamugavat teemat pooleli

Just selles kohas, kus peaksime eriti tähelepanelikult suhtlema, jääb tihtipeale vestlus katki. See on see koht, kus üks ütleb teisele halvasti, ignoreerib või vihjab midagi nõmedat. Selle peale tõmbub see, kellele öeldi, tavaliselt endasse või eemaldub vihaselt. Kuid ega sellepärast asi veel lahendatud ole, kindlasti vupsab see teema mõne aja pärast uuesti pinnale, et veel suuremat tähelepanu nõuda. Just sellel kõige ebamugavamal hetkel oleks vaja edasi suhelda, mitte keskenduda võimuvõitlusele ja solvumisele. Kui käsil on võimuvõitlus, on seda raske teha, sest tõenäoliselt tõlgendab ta su püüet sarkasmina. Sellepärast peaksid olema siiras. Palu tal täpsustada, mida ta silmas peab, ja palu tal veel rääkida. Ütle, et tahad teda mõista ja järgmisel korral teisiti käituda. Tahagi.

Anna talle teada, kui sul on paha olla

Isegi kui sul on tuju paha just tema pärast, siis pole see tegelikult tema süü. Tema on ainult nupulevajutaja, sinu valu oli juba enne olemas. Kui tema seda ei vallandaks, teeks seda keegi teine. Räägi talle, miks sa oled tujust ära. Võib-olla oli sul halb päev tööl või helistas ema või on hirm, et raha ei jätku. Anna kindlasti teada, et see pole tema süü. Ainuüksi selle ütlemine oleks suur kergendus su partnerile.

Me kõik kardame teadlikult või alateadlikult, et teise halvas tujus olen mina süüdi. Kui sul on natukenegi halastust hinges, siis säästad sa teda sellest koormast. Kui tahad veel sammukese teie suhte toimimisel edasi minna, siis palud talt abi: “Kuule, mul on väga raske olukord. Kuna sina ei ole sellega seotud, siis näed sa minu olukorda selgema pilguga. Palun vaata, kas sa saad mind aidata? Kas sul on mõni mõte seoses sellega, mida ma teha võiksin?” Ega teine ei saagi su probleemi lahendada, aga ainuüksi mõte sellest, et sa ta käest abi küsid, tõstab ta enesetunnet. Ta tunneb ennast vajalikuna. Süüditundmise ja eemaldumise asemel tuleb ta sulle lähemale ja tahab sind aidata.

Ole sina ise siin ja praegu

Tülitsemise ajal keskendutakse rohkem üksteisele ärapanemisele, kui olukorra lahendamisele. Teist kuulatakse ainult poole kõrvaga ja samal ajal valmistatakse ette endapoolseid argumente. See vähenegi tähelepanu teise suunal on pigem nagu teise sees luurel olemine, et oma positsioone paremini kindlustada. Tõmba keerulisel hetkel kõik oma mõtted ja tähelepanu, mis partneris ja ilma peal laiali on, enda juurde tagasi. Räägi ainult iseenda eest ja kuula, mida tema räägib. Ära luba tal endale sõnu suhu panna, eriti kui ta hakkab sulle rääkima, mida ta arvab, et sa arvad. Võib juhtuda, et hakkate manipuleerima teist mineviku või tulevikuga. Näiteks minevikuga manipuleerimine võib olla midagi sellist: ise sa ütlesid, et on nii … ise lubasid, et mitte kunagi … Tulevikuga manipuleerimine on midagi sellist: ja siis sa kindlasti arvad, et … Selliste manipulatsioonide peale võiks vastata umbes nõnda: “Ei, sa ei pea arvama, ma olen siin, küsi mu käest, kui sind midagi minu kohta huvitab. Jah, ma tegin tookord nii, sest mul oli väga paha olla ja ma ei osanud paremini. Olen vahepeal palju targemaks saanud. Tahad, proovime uuesti? Ma teeksin nüüd vist teisiti.”

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Tiina Tiituse raamatust “Armastuse varjatud saladused”.