Tiina Tiitus: miks inimestel on nii raske kogeda kooselus õnne ja kergustunnet?

Sellised küsimused eeldavad juba ette, et suhet hoida on raske ja õnneliku suhte loomine peaaegu võimatu. Enamasti on küsimused üles ehitatud umbes nii: kuidas parandada, kuidas saada paremaks, kuidas rohkem pingutada... Sellises suhtumises on sees teatud eeldused, mis dikteerivad ülejäänud arusaamiste kulgu. Eeldused ei sisalda vabadust, õnne, kergust ja sellepärast ei sa neid ka tulla.

Milline siis on õnnelik suhe? Õnnelik suhe on nagu värske õhk. Selline ongi loomulik olek ja see on kättesaadav kõigile. See pole koht, kuhu minna või miski, mida saavutada. See on seisund, olek meie enda sees. See ei sõltu isegi partnerist, teistest inimestest rääkimata. See väide on õige, aga see ei sisalda mitte kogu tõde, sest me ei tunne ennast ju kuigi tihti vaba ja õnnelikuna. Ja see, kuidas tunda ennast vabana, ongi meie isikliku arenemise ja kasvamise üks lähtekohti.

Enamik inimesi arvab, et õnnelikus suhtes ei ole kahe inimese vahel erimeelsusi või et puuduvad väljakutsed. Nii see pole. Elu pakub ikka väljakutseid ja seiklusi, kõike, mida elul pakkuda on, kogu vikerkaart. Ja see oleks väga igav, kui partnerid oleksid alati sama meelt. See polekski võimalik, sest õnnelikus suhtes pühitsetakse teineteise ainulaadsust ja austatakse teise arvamust. Seda ei saa teha vägisi ega silmakirjalikult, vaid siis, kui tõepoolest huvitab, mida teine arvab!

Mind on kogu elu saatnud tunne, et ma olen imelik, teistmoodi. Tegelikult on see tunne kõigil, kes iseseisvalt mõtlema hakkavad. Ühiskond ja perekonnad ei toeta individuaalsust, ainulaadsust. On lihtsam, kui kõik on samasugused ja mõtlevad samamoodi. Need arusaamad on sisse raiutud ja keevitatud ka lähisuhetesse. Midagi teisiti teha ei tohi, sest see võib teistes tekitada ebakindlust, sest võib tekkida tunne, et ehk peaks ka ise hakkama oma arusaamu ümber vaatama, kui keegi väidab, et teisti saab ka.

Õnnelikus suhtes ei pööra inimesed oma hirmusid, pahameelt, ebakindlust, häbi ega viha partneri poole. Nii lihtne see ongi. MINUL on probleem, MINUL on väljakutse, hirm, häbi, mis iganes, MINA olen väsinud, MINA ei julge. Teisel inimesel on enda tegemised teha. Kui sellel vahet teha, läheb elu kohe kergemaks, oluline õppetund saab õpitud ning me ei aja enam süüd teiste kaela.

Me saame küsida partneri abi, tuge, arvamust ja mõistmist. Seda on väga palju, see on kõik, mida teiselt inimeselt on võimalik saada. See on hindamatu väärtusega. Me saame jagada oma kogemusi. Aga ainult mina ise saan enda asju lahendada, enda taipamisi taibata, ning teine enda omi. Me saame vaid iseenda arengu ja kasvamisega tegeleda.

 

 

Seotud