Mu peamine eesmärk on arendada ja tutvustada Tiibeti kultuuri, kunsti, muusikat, vaimsed praktikad, mille sees olen üles kasvanud. Samas õpin juurde keeli, et oma missiooniga hõlpsamini edasi minna.
Mu isa võimaldas mulle tavalist normaalset haridusteed. Vaimsete praktikate alase teadmistepagasi olen saanud oma vanavanematelt, emalt ning tema kahelt õelt. Budistlike harjutustega alustasin juba viie aastasena.
Mu lapsepõlvemälestused on täis rahu, mantrate ja palveveskite helisid päikeselistes päevades. Vanad joogid ja jogiinid jalutuskeppidega ja palveveskitega kõndimas ringiratast ümber pühapaikade. Noored joogid ja jogiinid kummardamas üksteise järel nagu ookeanilained. Nad ei tundunud kunagi kannatavat füüsilise väsimuse pärast. Kõikide elusolendite hüvanguks läidetud võiküünal heitis neile vihke, andes selgelt edasi tunnet kõikide elude omavahelisest seotusest.
Minu perekond reisis alati kloostritesse, et saada Dharma (budistlike õpetuste) juhiseid ning teeb seda siiani. Ma istusin alati oma vanaisa kõrval, kui ta mediteeris ja ma jälgisin teda segamatult sügavas vaikuses. See oli mu esimene haridus, mille sain juba enne tavaliste kooliseinte vahele minekut.
Vaimse praktiseerijana näen ma kui paljud inimesed vaevlevad füüsilistes ja hingelistes kannatustes. Olen püüdnud end varustada oskustega, mis aitaks meil kõigil vabaneda elu hädade põhjuseks olevast meelelisest teadmatusest.
Õnnelik olemiseks peaks inimene teadma ja viljelema viit väga olulist asja.
3. Pingutus – pingutada seda tehes, mida teed ja see tegevus lõpuni teha.
4. Meditatsioon – kui sa panustad millessegi palju, siis sellega kaasneb ka palju kannatust ja siis sa saad meditatsiooni kasutada selleks, et oma negatiivsed mõtted transformeerida.
5. Tarkus – mediteerides kannatuste või raskuste üle, peaksid saama sealt lõpliku tarkuse või arusaama.
