Internetiajastu on teinud ideede jagamise märkimisväärselt lihtsamaks, mistõttu levib ka üha rohkem vandenõuteooriaid alates väikestest kohalikest sündmustest kuni globaalsete kokkumängudeni. Kuigi mõne sündmuse puhul ei pruugi me kunagi tõde teada saada, on (ka hiljutises) ajaloos küllaga juhtumeid, kus vandenõuteooriad osutusid tõeseks.
The Telegraphi kolumnist USA vägede sissetungi Iraaki õigustati ameeriklastele kui hädavajalikku operatsiooni, kaitsmaks ameeriklasi ning nende koalitsiooniliitlasi. Sõjalist sekkumist nõudvaks suureks ohuks peeti massihävitusrelvi, kuigi hiljem selgus, et tegelikult neid Iraagil polnudki. Avalikkusele müüdi ebaseaduslikult ja ebaeetiliselt peetud sõda kui USA sõdurite kangelastegu, millega kukutati diktaator ja toodi iraaklastele demokraatiat ning rahu.
