“Piibel on teie sees – tõeline raamat, veeda, tõeline teadmine. Võtke oma juhtnöörid endast.” Osho. Just nii! Ainult et, Sina ei ole Su mõistus ja tema räägitavad lood, õpitud ja loetud teadmised, omandatud hinnangud ja uskumused. See Sina, see omaenda pühakirja ja tõelise teadmise allikas, on sellest kõigest vaba. See teadmine ei põhine ühelgi õpitud teadmisel. See ei olegi teadmine, vaid MÕISTMINE. Mõistmine tasandil, mida mõistusel ei pruugi olla võimalik selgitada. See on teadmine, mis lihtsalt on. See teadmine lähtub südamest.
Kui Sa valid endale terapeuti, siis ära vali kedagi, kes lubab Sind “korda teha” – Sa juba oled korras. Ära vali kedagi, kes aitab Sul oma murest lihtsalt “aru saada” – nii võib meel kas lihtsalt luua vabanduse ja jääda olukorda kinni või panna Sind tundma süütunnet oma “saamatuse” või “võimetuse” pärast. Ära vali kedagi, kes ütleb, mida Sa tegema pead – mitte keegi ei saa seda teada paremini, kui Sina ise. Ära vali kedagi, kes ütleb, mis on õige ja mis on vale, mis positiivne ja mis negatiivne – keegi ei saa teada Sinu eest, mis on see Sinu jaoks sellel hetkel.
Vali keegi, kes aitab Sul ennast vastu võtta just nii, nagu parasjagu oled. Vali keegi, kes aitab Sul oma reaalsust tajuda meele loodud moonutusteta ja nõnda aktsepteerida, mitte eitada, moonutada, sellest mööda minna või ainult selgitada. Vali keegi, kes läheb kaugemale aru saamisest, kes aitab Sul tunda, astuda peast südamesse. Vali keegi, kes hoiab Sul käest kinni ja kõnnib Sinuga läbi Su valu, viha, kurbuse ja kõigi tumedate kohtade. Vali keegi, kes julgeb öelda “Ma ei tea”, kuid samas teab, tõeliselt teab, et sinus on kõik olemas – kes usaldab Sind, Sinu tõelist loomust ja olemust juba enne, kui Sa ise seda teed.
Ja kuna ta usaldab, ei kaota ta lootust, vaid aitab Sul selleni jõuda, kuni Sa avad omaenda tõelise raamatu, omaenda piibli või veeda või koraani. Kuni leiad oma väe ja ressursid, mis pole kuhugi kadunud, vaid lihtsalt eluraskuste, hinnangute ja uskumuste alla kinni jäänud. Mõnikord tuleb selleks, et tunda tõelist armastust või kogeda sügavat orgasmi, kõigepealt tunda ja väljendada viha – ehedalt, vabalt, südamest! Mõnikord tuleb selleks, et lõõgastuda, kõigepealt vabalt tunda kogu oma pinget. Mõnikord tuleb selleks, et olla julge, kõigepealt minna oma suurte silmadega hirmu sisse.
Ma kirjutan seda meeldetuletusena iseendale – nii inimesena kui terapeudina. Nii lihtne on seda teinekord unustada, oodata vastuseid enne, kui on küsimused, soovida kelleltki suunist, mida tegelikult mitte keegi väljastpoolt anda ei saa. Ja terapeudina on sageli raske püsida puhtas usalduses, mitte püüda liikuda järgmisse faasi, kui inimene ei ole veel sealmaal. Nii lihtne on muutuda kannatamatuks, hakata tundma läbikukkumist, kui keegi ei liigu “piisavalt kiiresti”.
Neil hetkil ma kordan endale seda lihtsat tõde, et IGAÜHEL OMA AEG JA OMA TEE OMA SÜDAMESSE – oma usaldusse, oma armastusse, oma vabadusse. Parim, mida enda suhtes neil hetkil teha, on usaldada oma kahtlust, lubada sellel olla, teades, et usaldus on mündi teine pool, mis peagi taas end ette keerab. Parim, mida terapeudina teha, on usaldada igaühe oma aega ja oma teed. Usaldada enne, kui klient ise seda teeb.
Autor: Mariann Kiidron, psühholoogiline nõustaja, hüpnoterapeut
Loe lisaks: 5 levinud müüti teraapias käimise kohta
Tommy Hellsten: inimene peab julgema küsida iseendalt, mida tal oma heaoluks vaja läheb
Teadmisest ja tundetarkusest teraapias
