Kaksikleegi teooria kütkestab paljusid inimesi, sest idee nii tugevast lähedusest, et hinged tunnevad teineteist ära isegi “kaugelt”, pakub lohutust ja turvatunnet. Selleks, et paremini mõista, millised need hingelised sidemed on ning kuidas oma vaimset kaaslast ära tunda, tuleb vaadata suuremat pilti.
Kõik on üks
Hingesugulaste teooria lähtub ennekõike lähenemisest, et me elame universumis, kus kõik on üks. Inimese kogetav individuaalsus aga on oma olemuselt illusioon, mis on loodud arenemise eesmärgil.
Kaksikleegi või hingesuguluse teooria, millel on oma analoogiad paljudes iidsetes kultuurides, pakub välja mõtte, et nn aegade alguses loodi meid ühe ideaalse hingena, mis jagunes kaheks pooleks – vastanditeks, mida Vana-Hiina filosoofias nimetatakse yin ja yang. Need pooled sünnivad ümber inimkehadesse, et elada, kogeda ning areneda, kuni ühel päeval suudavad kaks kogemustelt rikast poolt uuesti kohtuda, et naasta algallika juurde.
Nagu ookeani suubuvad jõed
Hingesuguluse kontseptsiooni on lihtne seletada võrdluse abil. Kujutagem ette, et jumal või algallikas on kui lõputu ookean. Kõik vesi tuleb algselt ookeanist ning seetõttu on isegi kõige pisemad veekogudes tegelikult ookeanivesi. Hingeperekonda saab vaadata kui jõgede harusid, mis kohtuvad teineteisega ja viivad lõpuks tagasi algallikasse. Individuaalsed hinged on kõige pisemad ojakesed, mis voolavad edasi, toites jõgesid ning suubudes merre ja seega ookeani. Need veekogud eksisteerivad samaaegselt erinevates piirkondades, nii nagu sinu hing võib ennast väljendada mitmel kujul. Seepärast tunnemegi oma hingesugulast (kaksikleeki) kohates sügavat mõistmise ja terviklikkuse tunnet – nad on meie teekonnal meile kõige tuttavlikumad tegelased.
Soov saada tervikuks
Hinge jagunemisega kogetakse üksildust ja eraldatust, mis tekitab veelgi tugevama soovi saada terviklikuks ning “koju” naasta. Seetõttu tunnemegi nii sügavat rahulolu, kui kohtume enda teise poolega. Kui inimene tunneb end elus eksinuna, siis ilmselt ei suuda ta ka oma hingesugulast leida või siis ei tunne temaga sobivust, sest ta liigub “vastuvoolu”.
Kui soovid oma hingesugulast leida, pead sa selleks teekonnaks ka sisemiselt valmis olema. Selleks on oluline aktsepteerida ennast sellisena, nagu sa oled ja aktsepteerida oma vigu.
Kuidas tunda ära oma hingesugulast?
– Peale temaga tutvumist tundsid, nagu oleksid teda tundnud terve elu.
– Temaga kohtumine tundus nagu koju, tuttavasse kohta naasmine.
– Sa oled teda näinud unes või unistustes enne, kui teda päriselt kohtasid.
– Sinu kaaslane peegeldab sinu enda probleeme, muresid ja tasakaalutust, kuid ometi täiendate teineteise oskusi, võimeid ja annet.
– Te tajute üksteise ebakõlasid, emotsioone või raskusi isegi siis, kui te pole teineteise lähedal.
– Lahusolek võib teile füüsiliselt haiget teha.
– Koos tunnete end tugevamana ning võimekamana, kui lahus olles.
– Te aktsepteerite teineteise teistele väljakannatamatuna tunduvaid omadusi.
– Te ilmselt kohtusite peale seda, kui olid iseendaga rahu teinud.
– Võisite kohtuda siis, kui te seda kõige vähem ootasite.
– Selleks, et teineteist arendada ja tasakaalustada, katsetate teineteise piire.
Ära teda otsi, ta tuleb ise
Tuleb meeles pidada, et sa ei pea oma elu pühendama ainult hingesugulase leidmisele, sest nii võib juhtuda, et vaatad ise endast ja oma isiklikust arengust mööda. Oluline on enesega leppimine – pööra oma “vead” enda kasuks. Kui suudad ennast lõpuni aktsepteerida, siis oledki juba teinud kõik selleks, et kohtuda oma teise poolega.
Allikas: Telegram.ee
