Hinnanguliselt on iga viies inimene ülitundlik. Nii inimeste kui ka kõrgemate loomaliikide hulgas on võimalik eristada kahte tüüpi: ülitundlik ja jõulisem – viimased on riskialtimad ja enesekindlamad. Nii nagu inimesi eristatakse soo järgi, saame neid eristada ka nende kahe tüübi alusel. Erinevus kahe tüübi vahel näikse mõnikord olevat soolisest erinevusest suurem.
Ülitundlikkus ei ole uus avastus. Seda on lihtsalt nimetatud teisiti, näiteks introvertsuseks. Ideed “ülitundlikust inimesest” on tutvustanud ja kirjeldanud Ameerika psühholoog ja teadlane Elaine Aron. Ta räägib sellest, kuidas ta ise uskus, et introvertne ja ülitundlik tähendab ühte ja sama, kuni mõistis, et 30% ülitundlikest inimestest on sotsiaalselt ekstravertsed.
Seda iseloomujoont on kirjeldatud ka selliste sõnadega nagu vaoshoitud, murelik või uje. Need sõnad kirjeldavad ainult, mida näevad teised, samas kui ülitundlik inimene tunneb end üksildasena ja ebaturvaliselt. Selline kirjeldus ei arvesta, et kuigi ülitundlikel inimestel võib teistega võrreldes tulla ette rohkem probleeme ja väljakutseid, suudavad nad rahulikus ja toetavas keskkonnas olla sisimas väga õnnelikud.
Uuringud on tõendanud, et ebaharilikes tingimustes võime olla õnnetumad, samal ajal harilikes tingimustes aga väga õnnelikud: üks uurimus näitas, et pingelises olukordades tugevalt reageerivate laste (= ülitundlike laste) haigestumiste või nendega juhtuvate õnnetuste hulk oli teiste lastega võrreldes suurem. Ent normaalses ja tavalises keskkonnas oli nende haigestumiste ja õnnetustesse sattumisehulk väiksem.
Tee test ja saa teada, kas ka sina oled ülitundlik. Igal küsimusel on viis valikvastust: tuleb valida sobiv number. Anna igale küsimusele vastus skaalal 0-4 nagu allpool kirjeldatud.
0 = see ei iseloomusta mind üldse
1 = see iseloomustab mind veidi
2 = see iseloomustab mind teatud määral
3 = see iseloomustab mind üsna hästi
4 = see iseloomustab mind täielikult
Tundlikkuse test
1. Ilusat muusikapala kuulates ma elavnen
2. Ma kulutan teistest rohkem energiat püüdes ennustada, mis võib minna halvasti, ja valmistan end ette erinevateks stsenaariumideks.
3. Ma näen uusi võimalusi ja valikuid.
4. Ma lähen kiiresti elevile ja mul on palju häid mõtteid.
5. Ma tean, et elus on rohkemat kui see, mida me näeme ja kuuleme.
6. Mul on madal valulävi.
7. Sageli tõden, et asjad, mis teiste jaoks näivad lihtsad, käivad minu jaoks üle jõu.
8. Ma pean iga päev saama olla omaette.
9. Minu jaoks on teistega 2-3 tundi järjepanu ilma pausideta koos olemine sageli väga kurnav.
10. Tunnetades konflikti, tahaksin ma pugeda peitu.
11. Viha, isegi siis, kui see pole suunatud minu vastu, on väsitav.
12. Teiste inimeste valu mõjutab mind sügavalt.
13. Ma pingutan palju, et vältida ebameeldivaid üllatusi või vigu.
14. Ma olen loov
15. Kunstiteosed toovad mulle vahetevahel sügavat rõõmu.
16. Mul on tunne, et mitme asja korraga tegemine on minu jaoks raskem kui teistele: näiteks on minu jaoks kurnav kellegagi vestelda, ise samal ajal internetis surfates.
17. Mulle ei meeldi viibida väga rahvarohketes ja närve kõditavates kohtades, nagu lõbustusparkides, kaubanduskeskustes või spordivõistlustel.
18. Kui näen vägivalda, näiteks televiisorist, mõjutab see mind tagantjärele mitu päeva.
19. Ma mõtisklen rohkem kui teised.
20. Ma tunnetan hästi loomi ja lilli.
21. Kaunist loodusest ümbritsetuna tunnen ma suurt rõõmu.
22. Ma tunnetan hästi, mida tunnevad teised.2
3. Ma võtan kergesti süü omaks.
24. Mulle tekitab stressi, kui inimesed töö juures jälgivad, mida ma teen.
25. Ma näen valed läbi ja tunnetan seda, millist mängu teised mängivad.
26. Ma ehmun kergesti.
27. Ma võin pühendada teistele oma jäägitu tähelepanu ja pakkuda asjalikku seltsi.
28. Helid, mis teisi ei häiri, võivad mind väga ärritada.
29. Mul on väga hea vaist.
30. Ma naudin üksiolemist.
31. Enamuse ajast käitun ma väga kaalukalt ja ainult vahetevahel olen spontaanne ja reageerin kiiresti.
32. Kõva heli, tugev lõhn ja ere valgus ärritavad mind.
33. Ma vajan rohkem puhkust vaikuses ja rahulikus keskkonnaskui teised.
34. Mul on raske peletada nälja- või külmatunnet.
35. Ma nutan kergesti.
Liida kokku ja jätka järgmiste küsimustega.
36. Mulle meeldib kogeda uut, kui ma pole selleks ettevalmistunud.
37. Ma tunnen end hästi, kui saan oma tahtmise teisi üle trumbates.
38. Suhtlemine mind ei väsita. Heas õhkkonnas võin ma suhelda terve päeva järjest ilma pausideta.
39. Mulle meeldivad ellujäämiskursused.
40. Mulle meeldib pingeline töö.
41. Kaldun arvama, et inimesed on ise süüdi selles, kui nad tunnevad end halvasti.
42. Tavaliselt on mul palju energiat ja minu tuju ei riku see, mis toimub ümberringi.
43. Sageli olen ma üks viimastest, kes peolt lahkub.
44. Asjad kulgevad omasoodu ja ma ei muretse väga palju.
45. Mulle meeldib näiteks veeta nädalalõpp koos oma sõbraga suvilas ja ma ei pea olema üksida, et puhata.
46. Mulle meeldib, kui sõbrad tulevad külla ette hoiatamata.
47. Ma ei vaja palju und.
48. Mulle meeldib ilutulestikku lasta.
Liida kokku.
Küsimused 1-35 moodustavad 1. grupi. Liida 1. grupi vastused. Kui sa vastasid kõikidele küsimustele 1, tuleb summaks kokku 35. Küsimused 36-48 moodustavad 2. grupi. Liida 2. grupi vastused. Vastates kõikidele küsimustele 2, on summaks kokku 26. Nüüd lahuta 1. grupi summast 2. grupi summa. Ülal toodud näite põhjal tuleb vastuseks 9. Number, mille sa saad, näitab, kui tundlik sa oled. See jääb kusagile vahemikku miinus 52 kuni 140: mida suurem on su number, seda tundlikum sa oled. Kui su vastus on suurem kui 60, oled sa tõenäoliselt ülitundlik. Tulemused varieeruvad ka vastavalt tujule, mis sul testitegemise hetkel on. Test annab üldise ülevaate sinu tundlikkusest, ent seda ei tasu üle tähtsustada.
Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Ilse Sand on Aarhusi Ülikooli lõpetanud teoloog, kes kirjutas oma magistritöö C. G. Jungist ja Søren Kierkegaardist.
Ta on õppinud erinevaid psühhoteraapiameetodeid ning on Taani Psühhoteraapia Liidu liige. Töötanud mitmeid aastaid Taani rahvusliku kiriku all koguduse pastorina, on ta praegu tegev mentori, koolitaja, lektori ja terapeudina.
