Haldjatest sündis EAS-i turismiportaali Visit Estonia loodusturismikampaania #deepESTroots ühe magnetina. Suvest alates on testi vaadatud enam kui 18 miljonit korda ning seda on teinud kümned tuhanded huvilised enam kui 130 riigist.
Võluva ja intelligentse testi haldjajutud pani kokku looduse- ja rännumees Hendrik Relve. Üheksa maagilist haldjapilti joonistas moekunstnik ja illustraator Britt Samoson. Haldjate iseloomude sünnile aitasid kaasa Tartu Ülikooli psühholoogia eriala doktorandid Madis Vasser ja Karl Lomp.
Mu intervjuu testi kahe looja, Hendrik Relve ja Britt Samosoniga ilmus ingliskeelse ajakirja folkloor ja haldjateemad alati huvitanud on, tähendab, et ülesanne – anda erinevatele loodusmaastikele iseloom ja nägu, millega inimene samastuda saaks – oli kelmikas, värske ja tore… No elab näiteks Jaapanis tütarlaps, keda tõmbab sünnist saati metsa. Ja siis avastab ta testi tehes, et on Metsik. Ta läheb Eestisse tulles mõnda meie laande kõndima… ja ühtäkki muutub Eesti legend sellest, et ta on müstiline olend, kes oskab muunduda puuks või metsaolendiks, tema jaoks reaalsuseks.
“Öeldakse, et üks mets on meie ümber ja teine meie sees. Minu jaoks oli tekste luues mängu ilu nende kahe, sisemise ja välimise metsa ühtesulatamises. Need haldjad ei ole üleloomulikud olendid, vaid inimlikud igatsused, inimese sees olev ürgne sisemine tung, sünniga kaasa saadud arhetüüp,” kostab Relve mõtlikult.
Mõned Eesti maainimesed on tema sõnul kah justkui poolenisti haldjad, samastudes loodusega, mille keskel elavad. Ta ise on ka. Armastab kolada mööda metsi ja rabasid, eriti hämaras, sest just siis läheb huvitavaks. Silmad enam eriti ei näe, aga meeled muutuvad üliteravaks ning tunne uitab loomuliku ja üleloomuliku piirimail.
“See on minu sügav veendumus, et mets on täis haldjajälgi ning kui ta tahab, ja sina usaldad, siis hakkadki mööda neid minema. Lihtsalt kõnnid pea laiali otsas, mida ma nimetan meelega eksimiseks. Meelega eksimine tähendab minu käsitluses seda, et lülitad meele ehk mõistuse välja ja lased haldjal end juhatada sinna, kuhu jäljed viivad. Väga põnev mäng.”
Relve, kes testi järgi, mida ta on teinud mitu korda, on Soovana, metsa ei karda. Mere või järve ääres tulevad tal küll suurejoonelised mõtted, aga hoitud ja kaitstuna tunneb end kõige rohkem ikka metsas, kus inimeste asemel loomad, hääled ja haldjad.
Britt Samoson: kõik loodusega seonduv on mulle alati mõjunud üliinspireerivalt
Britt Samoson on testi järgi Näkk, ehkki kui ta ise valida saaks, oleks pigem Kivialune, sest talle meeldib mõnikord nähtamatuks sulanduda.
“Väiksena perega seenel käies läks mul korilus tihtipeale meelest ning unustasin end selle asemel hoopis samblale pikutama ja mõne sirmiku ideaalset kreemvalget katusealust struktuuri uurima. Kõik loodusega seonduv ning kogu see looduse matemaatiliselt perfektne ilu on mulle alati mõjunud üliinspireerivalt. Vanad bioloogiaõpikud tõetruude jooniste ja joonistustega tundusid mulle põnevad juba pisikesena,” meenutab naine, kelle vanematekodust olid mets ja Pääsküla raba vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel. Nüüdki, Tallinna kesklinnas elades, käib ta lapsepõlveradadel uitamas nii tihti kui saab.
Mis haldjapiltidesse puutub, siis neid joonistades Britil fantaasiast puudu ei tulnud. Pigem pidi end hoopis tagasi hoidma, et mõte liiga lennukalt tormama ei pääseks ning iga tegelane saaks näo ja olemise, mis inimestele meeldivalt mõjuksid. Tegi hakatuses igaühe kohta mitu kavandit, mille seast siis liiga agressiivsed, hirmutavad ja muul moel kahtlased tüübid välja sõelus ning sümpaatsemate ja kutsuvamatega jätkas.
Saagem tuttavaks!
METSIK
Kaastundlikku, sõbralikku ja heatahtlikku Metsikut võib kohata vaid seal, kus ümberringi puud ja vaikus. Talle ei meeldi rahvahulk ja kärarikas seltskond, küll aga armastab ta olla metsaolendite seas, jälgida nende toimetamisi, nendega suhelda ning tunda end neile lähedase ja vajalikuna. Metsik liigub nõtkelt ja hääletult. Ta hääl on mahe, selge ja vaikne. Ta ei eksi metsas kunagi, tunneb nimepidi kõiki taimi, putukaid, linde ja loomi. Ka on tal üleloomulikke võimeid. Nii ei ilmugi ta tihtipeale inimese ette inimese kujul, vaid hoopis metslooma, linnu, puuna. Kui tahad Metsikust rohkem lugeda, kliki siia.
SOOVANA
Sooneline, kõhn ja veidi kühmus Soovana seostub virvatuledega, mis inimesi ligi meelitavad, kuid siis haihtuvad. Nii narritab Soovana inimesi. Ta on suurte, nukravõitu ja väga kõnekate silmadega, millest võib välja lugeda palju rohkem kui ta sõnadest. Erakliku loomuga Soovana sulandub sooga nii ühte, et inimsilm teda enamasti ei näe. Kui kohtad rabamätast, millel on ebatavaliselt palju jõhvikaid, võib see olla tunnuseks, et tegemist on Soovanaga, kelle juustes on jõhvikad. Sealt kasvõi ühe marja noppimine võib kaasa tuua ootamatuid tagajärgi. Kui tahad Soovanast rohkem lugeda, kliki siia.
MURUMEMM
Murumemm on emalik ja usaldusväärne, kes ilmutab end keskealise või vanaldase naisena. Kõige sagedamini on ta liikumas hommiku- ja õhtuhämaruses või öösiti kuupaistel. Talle meeldib suhelda ning ta kõneleb nõnda hästi, et kuulajad jäävad lummatult vait. Talgutöödel on Murumemm väsimatu, jõudehetkel meeldib talle aga üle kõige tantsida. Kui rohumaal, niidul või põllul liigub inimesi, hoiab ta neil alati silma peal ning kui vaja sekkuda, võtab kähku nähtava kuju, peibutades inimese linnu või loomana mujale. Kui tahad Murumemmest rohkem lugeda, kliki siia.
KIVIALUNE
Ta on laiade õlgadega muskliline mees, kelle nägu on liikumatu ning kogu olekust õhkub meelekindlust ja tahtejõudu. Üksildase loomuga Kivialune ei vaja seltskonda. Ta ei pilguta kunagi silmi ega räägi pikalt, ütleb tavaliselt vaid üksikuid sõnu. Talle ei meeldi suhelda ei looduseolendite ega inimestega. Küll aga meeldivad talle vaiksed paigad, kus inimesi liigub harva, kuhu ei kuuldu isegi looduse hääli ning kus ta saab segamatult istuda oma lemmikpoosis – põlved kõverdatud, käed ümber põlvede, lõug neile toetatud. Kui tahad Kivialusest rohkem lugeda, kliki siia.
AHTI
Ahti on üks neist merevaimudest, kes valitseb kalu ja teisi mereloomi ning kellest sõltub kalurite ja meremeeste saatus merel. Tüüpiliselt hoiab ta käes kolmeharulist ahingut või odataolist harpuuni. Teda austavad nii kalad, mereloomad kui ka meremehed ja kalurid. Ehkki Ahti on valdavalt lahkes meeleolus, võib teda endast välja viia, kui mõni mereolend julmalt käitub või inimene merekeskkonda saastab. Ta jääb alati pikemaks ajaks paikadesse, kus tema arust on midagi valesti. Kõige rohkem näitab ta end siis, kui merel on möllamas tõsine torm. Kui tahad Ahtist rohkem lugeda, kliki siia.
NÄKK
Ta näeb välja kui sale väga pikkade juustega noor naine. Veest paistab enamasti vaid Näki ülakeha, jalgade asemel on tal soomustega kaetud kalasaba. Ta on uudishimulik, edev ja suur suhtleja. Jaanipäeva paiku võib ta muunduda kauniks tütarlapseks, kes poetab end piduliste sekka ja naudib tähelepanu. Ta oskab tantsida, on seltskondlik ja lõbus. Kuid tema ainus eesmärk on leida keegi, kes oma võludele allutada. Näkk võib muunduda ka näiteks valgeks luigeks, kes sirutab kaela igatsevalt taeva poole ja lehvitab tiibu, kuid lendu ei tõuse kunagi. Kui tahad Näkist rohkem lugeda, kliki siia.
ALLIKARAVITSEJA
Ta näeb välja kui habras noor naine ning teda võib kohata kõigi ligi 3000 Eesti rikkumata allika juures. Talle meeldib inimesi näha ja nendega suhelda. Kui allikale tulnul on tervisehäda, teeb Allikaravitseja tervenemiseks omalt poolt kõik. Ta on lahke, abivalmis ja aupaklik. Kui allikahaldja poole pöörduda õige kombetalitusega, tervendab selle allika vesi mitmel moel ning kui inimene haige polegi, tasub olla mõne allika juures, kus Allikaravitseja elutseb. Kui siit sõõm vett rüübata, saab kaasa rahulikuma meele ja selginenud mõtted. Kui tahad Allikaravitsejast rohkem lugeda, kliki siia.
HIID
Hiid on hiiglase kasvu, kotkapilguga laiaõlgne mees, muskliline ja jõuline. Kaelas on tal luust ripats, mis kujutab ta esiisa ja näitab, et ta kuulub põlisesse hiiehaldjate soosse. Teda võib kohata Eesti suurematel küngastel ja mägedes. Talle meeldib ringi hulkuda ja suhelda, mis annab talle energiat, pikaaegset üksiolekut talub ta halvasti. Enamasti on ta heatujuline ja tasakaalus. Ägestudes või vihastades süttib küll kergesti, kuid sama kiiresti ta viha ka raugeb. Takistusi teel käsitleb ta kui toredaid väljakutseid ning sööstab neid naudinguga kõrvaldama. Kui tahad Hiiust rohkem lugeda, kliki siia.
SAAREVAHT
Ta on noor, kena ja rühikas mees. Paljajalu. Enesekindla, samas veidi ujeda olekuga. Teda võib kohata püsiva inimasustuseta saartel. Talle meeldib üksindus. Ta oskab suurepäraselt ujuda ja sukelduda. Saarevaht on tagasihoidlik, sõbralik ja abivalmis. Ebameeldivate inimeste peale ärritub aga kergesti ega suuda siis oma negatiivseid tundeid vaos hoida. Ka on tal raskusi halvast meeleolust väljatulemisega. Heade kavatsustega külalisi on ta valmis juhatama aga saare kõige huvitavamatesse kohtadesse. Kui tahad Saarevahist rohkem lugeda, kliki siia.
Allikas: Makarikamaa.wordpress.com
