“Pole eriline üllatus, et iga puu käitub väikese atmosfäärist süsinikku eemaldava pumbana. Me ei teadnud aga, kui palju neid planeedile veel mahub ja kas neist oleks kliimaprobleemide lahendamiseks päriselt kasu,” selgitas uurimuse juhtivautor Jean-Francois Bastin, Šveitsi ülikooli ETH-Zürich järeldoktor ERR Novaatorile.
Praegu kasvab Maal hinnanguliselt 3,04 triljonit puud. Seejuures on vähenenud nende arv alates põllupidamise algusest 12 000 aasta eest peaaegu poole võrra.
Poliitikutest pole pääsu
Poliitikud nägid uusi puid paljutõotava lahendusena juba enne vastilmunud analüüsi. Näiteks on lubanud maailma riigid istutada Bonni väljakutse raames 2020. aastaks ligi 170 miljoni hektari jagu metsa. “Ma ei taha seda ettevõtmist kritiseerida. Bonni väljakutse on hea algatus, kuid meie analüüsi põhjal võiksid seada mitmed riigid palju kõrgema eesmärgi. Teised lubasid seevastu rohkem, kui neil selleks maad jätkub,” märkis Bastin.
Algatusega liitunud 48 riigist olid pannud 20 selle aasta alguseks kõrvale vähem kui poole võimalikust metsamaast. Iga kümnes andis katteta lubadusi.
Bastin rõhutas koos ETZ-Zürichi globaalse ökosüsteemi ökoloogia professori Thomas Crowtheriga, et olid analüüsides tagasihoidlikud. Töörühm lahutas potentsiaalselt metsastatavast maast maha linnastunud piirkonnad ja praegu toidu kasvatamiseks kasutatavad maalapid. Samuti arvasid nad maha loodulikud rohumaad ja märgalad. Alles jäi 900 miljonit hektarit, millel lasuvad suuresti vaesunud ökosüsteemid.
Novaator.err.ee
Loe lisaks: Šveitslane annetab Maa päästmiseks miljard dollarit
Kliimamuutused viivad meid 3 miljardit aastat tagasi
Globaalne kliimamuutus ja osoonikihi hõrenemine ei ole sama asi
Karmid faktid teadlastelt: looduse olukord planeedil Maa
Uuring: inimkond moodustab vaid 0,01% kõigist elusolenditest, aga on hävitanud 83% kõigist imetajatest
Palmiõlitööstus hävitab paradiisi
Leonardo DiCaprio: kõiki meie planeedi elusolendeid ähvardab tõsine katastroof
