Mis on tervise alustalad, mida peaks iga inimene iga päev tegema, et hoida ennast tervena
Alustada võiks mõnusast kepist juba hommikul. Lõuna ajal võiks veel ühe teha. Siis Eesti rahva iive tõuseks, kõigil oleks tore ja lõbus olla. Õhtul ka loomulikult ja öösel ka. Juba rõõmus olemine on üks põhilisi vibratsioone, mis inimest iseenesest juba ravib. Rõõm, õnneseisund ja positiivsus – kõik on ju vibratsioon lõppude lõpuks. Mina haromiseerin inimest vibratsiooniliselt ja see on ka see, mis sind ravib või ei ravi. Kui vibratsioonid on harmooniast väljas, siis kogu sinu hologramm hakkab lagunema. Kui meid tegelikult programmina lahti võtta, siis me koosneme lihtsalt väga paljudest vibratsioonilistest tihedustest. Me oleme ju sisuliselt mõte. No ja mõttega saab ka ravida – ja see ongi see, mida mina teen.
Mida veel peaks tegema?
Oluline on tervislik toitumine, tervislik elamine – vihka vähem ja armasta rohkem. Need on lihtsad asjad. Sa võid süüa ükskõik mis toitu heas seltskonnas, aga kehvas seltskonnas ei maitse sulle mitte miski. See kehtib kõige kohta. Sinu enda hinge kvaliteet, sinu enda mõtte ja elu kvaliteet on tähtis, see kuidas sa elad. Tähtis on, kuidas sa hommikut alustad. Kas sa ütled – raisk, jälle sajab! Või oi kui kihv, jälle sajab! Vihm on sama – suhtumine on see, mis teeb sinu päeva. Kas maksab ikka vihata nii väga? Kui tegemist pole just pagulastega- siis on selge ju! Aga sellest ma ei tea midagi.
Ma just mõtlesin, et kas seda teemat, mis kütab Eesti rahva kirgi nii väga, üldse puudutada…
Kas see kütab kirgi? Ma ei tea sellest midagi. Ma ei vaata telekat, ma ei loe lehti, ma ei tegele kogu selle idiootsusega. No sest see ju on idiootsus. Võtta omavoliliselt mingi kümneid tuhandeid aastaid juurdunud rahvus oma keskkonnast välja ja tõsta temale täiesti arusaamatusse keskkonda ümber, pulli pärast, et vabastada enda jaoks mingisugused naftaväljad või midagi sellist ja nimetada seda siis mingiks humanitaarprogrammiks, on täielik vale iseenesele ja teistele.
Aga inimesed kannatavad sõja pärast…
Siis tuleb sõda ära lõpetada. Mitte inimesed sealt minema peksta.
Sõda toob raha….
No palun väga, jõudsimegi asja tuumani! Kõik ülejäänud on juba jama. Need on vaid tagajärjed. Kellegi väikese seltskonna pasa likvideerimine ja selle arvelt veel lisaraha tegemine.
Räägitakse, et sõda toob demokraatiat ja rahu.
Alati. Alati. Rahu nendele, kes hukkuvad sõjas.
Kas on üldse reaalne, et meie maailm, meie inimkond, meie praegune tsivilisatsioon jõuab mingi sellise küpsusastmeni, et selline raiskamine, vägivald, võimu nimel sõdimine, kõik see, mis tekitab meie toreda maailma mündi teise poole, selle õõva, et see kuidagi maheneb või laheneb? Või ongi nii, et kogu aeg ongi seesama üks münt oma kahe poolusega ehk lõputu hea ja kurja võitlus?
Ei, see laheneb päris kindlasti. See ei lahene inimesele meeldivate meetoditega, see laheneb Universumile meeldivate meetoditega. Inimkond lihtsalt kõrvaldatakse siit planeedilt. Jäetakse üksikud hõimud, nagu peale igat suurt kataklüsmi, kes oskavad loodusega käsikäes elada. Ja kes suudavad ellu jääda. Ülejäänud lihtsalt hävitatakse pealt ära nagu katk.
Kelle poolt? Kes hävitab?
Alati leidub meetod. Alati leidub vahend.
Tarmo Urbiga ajas juttu Ingrid Peek
