Ma ei mäleta, kui palju, või kas üldse, ma kontserdile eelneval ööl magasin. Ärevus oli üle mõistuse suur, aga sama suur oli ka elevus. Ütlesin ajakirjanduses, et sellest saab minu elu vingeim kontsert. Elu vingeim närveerimine oli see päris kindlasti.
Olin endiselt meganärvis. Seisin lava kõrval ja vaatasin, kuidas Lauluväljakule kogunenud tohutu rahvamass Bocellit marulise aplausiga tänas. Mida ja kuidas ta laulis – mul pole aimugi.
