Aeg-ajalt on meil kõigil halb tuju või kogeme masendust ja see on täiesti normaalne – näiteks kui su jalgpallimeeskond kaotas, keegi valmistas sulle pettumuse või juhtus midagi muud. Kirjeldame neid tundeid erinevate sõnadega: kurb, õnnetu, sisemiselt tühi, tüdinud, ärritunud, ja mõnikord ütleme ka, et oleme depressioonis. Mistahes depressiivne meelolu on tavaliselt ebameeldiv, kuid enamasti ei kesta see väga kaua. Niipea, kui olukord muutub, muutub ka su meelolu ning peagi tunned end juba teistmoodi. Enamikul juhtudel ei sega see meeleseisund su toimetusi ja sa saad ikka kooli minna, sõpradega kohtuda ning teha kõiki neid asju, mida tavaliselt teed. Mõnikord on kehv enesetunne igapäevane asi. Kuid võib ka juhtuda, et need tunded osutuvad tõsisemaks ja sa ei toibugi tundide või päevade pärast. See halb tuju ja ärritus ei taha kuidagi lahtuda ning on mitu korda intensiivsem kui suhteliselt kiiresti mööduv kurbus. Sellisest halvast meeleolust, mis jääb kestma ka siis, kui olukord ise on juba ammu muutunud, on palju raskem vabaneda.
Mis on depressioon?
Kui halb tuju ja ärritus ei taha ka mõne päeva pärast lahtuda, siis võib see viidata asjaolule, et su elu mõjutab siiski mõni tõsisem probleem. Märkad äkki, et ka kõik muu su elus on hakanud muutuma. Sa ei ole enam oma sõpradega kohtumisest huvitatud ja sul võib olla raskusi uinumisega. Mida kauem see masendunud meeleolu kestab, seda tõenäolisem, et hakkavad tekkima ka muud probleemid.
Leticia
Leticia on neljateistkümneaastane ja elab koos oma ema ning seitsmeaastase väikevenna Omariga. Väikevend vajab väga palju tähelepanu, kuna tal on keskendumisraskused. Leticia tunneb end süüdlasena, kui ta venna peale ärritub, ja tal on raske meeles pidada, et vend ise ei saa sinna midagi parata. Leticia on harjunud sellega, et väikevend saab emalt rohkem tähelepanu. Oli aeg, kui ta sai isa peale loota, et tema korvab selle puudujäägi. Kuid juba kuus aastat ei ela isa enam nendega koos. Aasta pärast venna sündi, siis kui Leticia oli kaheksa-aastane, kolis isa ära. Kuue kuu eest said ta isa ja tema uus naine beebi ja seetõttu näeb Leticia teda veelgi vähem. Ta tunneb end väga üksildasena ja hirmununa, kuid ei mõista selle põhjust. Ta nutab sageli ja on enamuse ajast ärritunud. Kõik ärritab teda. Talle ei meeldi kodust väljas käia ja ta veedab palju aega enda magamistoas – kui võimalik, jääkski ta sinna. See omakorda põhjustab tülisid emaga, sest Leticia ei taha kooli minna, aga ema sunnib teda, ja see ärritab Leticiat veelgi enam. Isegi sõpradega väljas käimise asemel eelistab Leticia kodus istuda, samas aga muretseb, et sõbrad võivad vihastada ning seetõttu ei vasta ta enam nende sõnumitele. Lihtsam on neid ignoreerida, kui hakata neile seda kõike selgitama. Ta pole juba nädalaid korralikult magada saanud, kuigi on terve päeva väga väsinud. Ta ei suuda ka koolitööd teha, ta on õppimisele keskendumiseks liiga väsinud. See kõlab vastuoluliselt, et kuigi päeval on ta nii väsinud, et võiks iga hetk uinuda, siis öösel ei maga ta ikkagi silmatäitki. Selle asemel vaatab ta pilte, mida isa on oma uuest perest postitanud, mis omakorda teeb ta enesetunde veelgi halvemaks, kuna ta kardab, et isa ei taha teda enam näha.
Teismeikka jõudmine võib kogu sinu maailma segi paisata ja depressioon muudab kõik veelgi segasemaks ning raskemaks. Depressioonis olemine on veelgi ebameeldivam, kui inimesed su ümber ei oska sind aidata või ei tea, mida öelda. Sarnaselt sinuga ei oska ka nemad selle olukorraga toime tulla. Kunagi varem ei ole suhted ja sind ümbritsev maailm tundunud nii keerukad ja mõned inimesed arvavad, et kõik need teismeliste tavapärased kiired muutused põhjustavadki depressiooni.
Paistab, et ka Leticia kannatab selle tõttu. Ta on pidanud toime tulema vanemate lahutusega kaasnevate muutustega ja nüüd peab ta õppima kuuluma kahte erinevasse perekonda. Veelgi raskemaks teeb asja see, et kõik need muutused on toimunud sellisel ajal, kui ta enda keha läbib suuri muutusi ja seetõttu on ta kõigi asjade suhtes veelgi tundlikum ning ta pea kubiseb erinevatest mõtetest, ideedest ja muredest. Ta ei teagi täpselt, kes ta on ja kuhu ta parajasti kuulub. Varem toetus ta oma isale, aga tema on nüüd eemal. Just nüüd vajaks ta kõige enam ema abi, aga emal pole kunagi aega. Leticia pole kellelegi rääkinud oma tunnetest ja seepärast ei oska keegi ka teda rahustada või aidata ning ta on väsinud kõigega üksinda toime tulemast.
Just sellises olukorras puhkebki depressioon õide. On võimalik, et probleemide kuhjudes muutub masendus depressiooniks – sellele viitavad näiteks liigne magamine, isupuudus, keskendumisraskused ja üldine rõõmutus. Tegemist on levinud haigusega, mis reeglina ajaga paraneb, aga õige suhtumise ja tegutsemise korral on sellest võimalik palju kiiremini jagu saada.
Depressioon mõjutab tavaliselt:
- sinu igapäevast toimetulekut,
- sinu enesehinnangut ja teiste inimestega suhtlemist,
- mõtteselgust,
- energiataset,
- ja seda, kui lootusrikkalt või lootusetult end tunned.
Juhul, kui avastad, et oledki depressioonis, on oluline rääkida sellest oma perega, sõbraga või mõne professionaaliga nagu terapeut või perearst, kes on saanud vastava koolituse ning oskab sind aidata.
Depressiooni on võimalik leevendadamitmel eri moel. Sellest raamatust leiad küll abi, kuid oluline on kaasata ka teisi inimesi. Kui oskad inglise keelt, siis ingliskeelselt veebilehelt Alkeemia lugemisnurk | Kuidas aidata depressioonis noort?
