ÜRO eestvedamisel korraldatakse seda päeva alates 1970. aastast. Sel päeval pööratakse tähelepanu Maal elutsevatele erinevatele looma- ja taimeliikidele ning inimese mõjule ja jätkusuutlikule harmoonilisele kooseksisteerimisele maal.
Maa päeva tähistamine sai alguse 1970. aastal USA-s, kus miljonid ameeriklased protesteerisid tänavatel keskkonna saastamise vastu.
Tänapäeval tähistatakse Maa päeva kogu maailmas mitmete erinevate ürituste ja ettevõtmistega, eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele: erinevate looma- ja taimeliikide säilimine, kliima soojenemine, õhusaaste, liigne energia tarbimine, autostumine jne.
“Meie jaoks on iga päev Maa päev. Selle meelsusega toimetame ja informeerime inimesi sellest, kuidas igapäevaselt keskkonna suhtes hoolivalt käituda: olgu see siis nutikas taaskasutusidee, uudised viimastest keskkonda päästvatest ja säästvatest lahendustest või väiksed nipid, kuidas rohelisemalt elada. Jagame hüva nõu, inspiratsiooni ja praktilisi võtteid, kuidas oma kogukonnas ja elus keskkonnasõbralikumaid muudatusi teha ja seda kõike üsna lihtsalt ja säästlikult,” räägivad Maa päeva ellukutsujad.
See on ka hea päev selleks, et arvutada välja oma ökoloogiline jalajälg. Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Oma ökoloogilise jalajälje suuruse saad Inimkonna tulevik ja planeedi taluvuspiirid: meil on tänavu kolm võimalust muuta planeet paremaks paigaks
