Kui Maa oleks sinu keha, siis tunneksid omal nahal, kui palju on neid paiku, mis on täis kannatusi. Paljudes maades külvavad hukatust sõjad, poliitilised ja majanduslikud surutised, nälg ja saastamine. Iga päev jäävad lapsed alatoitumusest pimedaks ja nende käed sorivad lootusetult prügihunnikuis, et leida paari untsi toitu. Täiskasvanud surevad aeglaselt vanglates, süüdistatuina katseis vastu seista vägivallale. Jõed surevad ja õhk muutub üha enam ja enam hingamiskõlbmatuks.
Kuigi kaks suurt superjõudu muutuvad juba pisut sõbralikumaks, on neil endiselt piisavalt tuumarelvi,et hävitada planeet Maa kasvõi kaksteist korda järjest. Paljud inimesed on maailma kannatustest teadlikud ja nende südamed on täidetud kaastundega. Nad teavad, mida tuleb teha ning nad teevad poliitilist, ühiskondlikku ja keskkonnaalast tööd, et püüda asjade seisu muuta. Kuid olles mõnda aega intensiivselt tegutsenud, võib tekkida abitustunne, sest neil pole enam piisavalt jõudu, et elukeskkonna muutmiseks midagi ära teha.
Tõeline tugevus ei seisne mitte jõus, rahas või relvades, vaid sügavas sisemises rahus. Praktiseerides igapäevaselt igal hetkel teadvelolemist, suudame saavutada isikliku rahu. Meditatsioonist sündiva selguse, sihikindluse ja kannatlikkusega suudame tõhusalt tegutseda ja olla tõeliselt rahu saavutamise tööriistad.
Sellist rahu olen näinud väga erineva religioosse ja kultuurilise taustaga inimestes, kes kasutavad kogu oma aega ja energiat nõrgemate kaitsmiseks, sotsiaalse õigluse eest võitlemiseks, ebavõrdsuse vähendamiseks rikaste ja vaeste vahel, võidurelvastumise peatamiseks, diskrimineerimise vastu võitlemiseks ning nemad kastavad armastuse- ja mõistmise puid kõikjal kogu maailmas.
