Suur kevad on kõikjal täies jõus, kuid suviste tähendus on Põhja- ja Lõuna-Maavalla jaoks erinev. Lõunas on see eeskätt suve vastuvõtmise ja naiste püha, põhja pool lisaks muna- ja kiigepüha.
Suvistelaupäeval koristatakse kogu elamine erilise hoolega, isegi hoovid ja jalgrajad pühitakse puhtaks. Tehakse karjasekakku, munavõid ja muud pühadetoitu. Põhjas on nüüd viimane aeg parandada või ehitada kiik. Kaselehtedega värvitakse mune, köetakse sauna. Haljaste okste ja lilledega koos tuuakse koju elujõudu ja edenemist. Noori kaski ja kaseoksi, harvem toomingaid, kadakaid, kevadlilli, võhumõõku ja kalmuseid pannakse tubadesse, õue, õueväravasse, katuseräästasse, peenarde vahele, kiigekohta ja vahel isegi kõrvalhoonetesse.
Setumaal on suvistelaupäev kevadise pekopüha aeg. Kohati on naised ja mehed pidanud seda eraldi.
Nii suvistel kui leedol on poisid viinud salaja väljavalitu akna alla noore kasepuu – armukase. See on märk kosjamõttest. Kui tüdrukule on tooja meeltmööda, viib ta kase tuppa, või seob hommikuks selle külge vöö.
Esimesel pühal ei tohi tube pühkida, et mitte õnne ära pühkida. Päeval käiakse perega omaste kalmudel. Setus on sel puhul kombeks kalmud kaseokstega üle pühkida ja ääristada. Kalmudel võetakse einet, mille hulgast ei tohi puududa keedetud munad. Õhtul kogunetakse kiikuma ja mängima.
Lõuna-Eestis kogunevad naised suvistepühal kergopeole omi asju ajama. Võrtsjärve ümbruse mehed kogunesid suvistepühal Võrtsjärve Vana- ehk Tondisaarele, 20. sa alguses muutus see üldiseks rahvapeoks. Suvistepühal on käidud Vändra khk Lüüste Hiiekivil, Reigi khk Ülendi püha pärna juures, Helme allikal jt pühapaikades. Teisel suvistepühal on kogunetud Jõelähtme khk Hõbemäele ja Võnnu khk Lääniste Mihklimäele.
Teisel ja kolmandal pühal käiakse sugulastel külas ja pidutsetakse kiige juures.
Viru koda ootab pühapäeval hiiesõpru Virumaale Mahu kihelkonna Tammealuse hiide suvistepyha pidama.
