“Vee-ettevõtjad on üha uute ja uute joogivee ning keskkonna probleemide tõusetumisel tundlikuks muutunud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristusse on viimasel kahekümnendil investeeritud kaugelt enam kui miljard eurot. Oleme põhjendatult rahul joogivee kvaliteediga ja julgustanud tarbijaid kraanivett eelistama pudeliveele. Ja siis, nagu välk selgest taevast, hirmutatakse inimesi radioaktiivsusega, mikroplastikuga. Inimeste turvatunne on tugevalt kõikuma löönud. Vee-ettevõtjad kinnitavad, kraanivesi on kvaliteetne, põhjust paanikaks pole” rääkis EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees.
Nüüd, kus oleme kontrolli alla saamas toitainete heite, teame allikaid, oleme investeerinud tehnoloogiatesse, suudame vastu astuda uutele probleemidele. Mikroplast veekeskkonnas vajab tähelepanu, pole kahtlustki. EVELi õigusnõunik Pille Aarma sõnul puuduvad hetkel nõuded, mis reguleeriks mikroplastide teket, kuid Euroopa Komisjon on alustanud sellealaste ettevalmistustega.
Tallinna Tehnikakõrgkooli Ringmajanduse ja tehnoloogia instituudi direktor Erki Lember viitas Taani Tehnikaülikooli uuringule mikroplastiku heidete levikust, mõjudest ja allikatest, tuues välja järgmised aastased mikroplasti emissioonid:
– kosmeetika tooted 9-29 t/aastas
– plastitööstus 3-56 t/aastas
– värvid 2-7 t/aastas
– rehvipuru (kulumine) 4200-6600 t/aastas
– tekstiilid (pesus eralduvad osakesed) 200-1000 t/aastas
– tee märgistus 110-690 t/aastas
Lemberi sõnul peame eelkõige tootearenduse kaudu koormust keskkonnale vähendama. “Vaadates antud nimekirja, saaksime juba tootearendusel vähendada Taani näite puhul kogu mikroplasti emissiooni kosmeetika toodete, värvide, tee märgistuse võrra. Rehvid on seotud turvalisusega ja see ei peaks olema esmane prioriteet.”
Kui võtta näiteks Rootsi rannik Läänemere ääres, siis seal on leitud järgmises koguses mikroplasti:
>80 mm (mikromeetrit) 100 000 osakest ühes kuupmeetris;
>300 mm (mikromeetrit) 1-4 osakest ühes kuupmeetris;
>10 mm (mikromeetrit) 4000-90 000 osakest ühes kuupmeetris. Seega, me ei saa väita, et Eestis probleemi pole, probleem kindlasti on.
“Kuid küsimus jääb, kes sellega peab tegelema ja mis punktis?”, sõnas Erki Lember ja lisas “hetkel reoveepuhastites vastav tehnoloogia puudub, lahendusena tuleks kõne alla vaid järelpuhastus mikrofiltri abil, kuid see on väga kulukas ja ei lahenda kogu probleemi, sest mikrofiltri eesmärk on eemaldada heljum, mis suunatakse otse settekäitlusesse või tihti ka uuesti protsessi algusesse ehk probleem ei lahene, vaid nihkub ühest protsessi osast teise. Samas on meie prioriteet number üks suunata toitained nagu fosfor (mis sisaldub reoveesettes) uuesti ringlusesse, seega peaks ka reoveesettes mikroplasti võimalusel vältima. Jõuame ikkagi jutu algusesse, tähelepanu tuleb suunata tootearendusele.”. “Seni aga peaksime tarbijana tegema oma valikuid selliselt, et väldiksime liigse, meist endast sõltuva, mikroplasti jõudmist keskkonda” rõhutas EVELi õigusnõunik Pille Aarma.
Eesti Vee-ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELi kuulub 46 vee-ettevõtet ja 26 vee-alaga seotud ettevõtet.
