Neljapäeval, 13. lehekuud on Maaema synnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest ning esivanemate pärandist lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid. Maaema ja Taevaisa tahavad maahingausel rahu saada. Helmes ja Jõelähtme kihelkonnas on aga sel päeval peetud rahvarohkeid hiiepyhi, vahendab Maavald.ee.
Vadja maarahva juures on päeva põline nimetus maaentšäyzspäivä, mis tähendab maa hingamise ehk maa puhkamise päeva. See on päev, mil kogu maa ja maast kasvav on pyha, maa puhkab. Sarnane tähendus on sel päeval ka ylejäänud Maavallas.Maahingause pyhadust rõhutab kõnekäänd, et sel päeval ei kasva rohi ja lind ei tee pesa.
