“Aastatuhandeid on kõiksugused autoriteedid – religioossetest tegelastest kuni väljapaistvate õpetlasteni – tüütuseni korrutanud ühte ja sama ideed inimeste erakordsusest, kuna nad on loomariigis kõige targemad,” ütles Adelaide´i ülikooli meditsiiniteaduste külalisteadur dr Arthur Saniotis. “Ometigi kinnitab teadus meile, et loomadel võib olla isegi inimestest suuremaid kognitiivseid võimeid.”intelligentsus. Mõned imetajad, nagu näiteks gibonlased, suudavad tekitada suure hulga helisid – üle 20 erineva heli, mis omavad selgelt erinevaid tähendusi, võimaldades neil puu otsas elavatel primaatidel üle terve troopilise metsa suhelda. See, et nad endale maju ei ehita, on gibonlaste jaoks ebaoluline.
Paljud neljajalgsed jätavad oma territooriumile keerukaid lõhnamärke. Mõnedel, nagu näiteks koaaladel, on lõhnamärgistuseks olemas spetsiaalsed rinnanäärmed. Inimesed oma piiratud lõhnatajuga ei suuda sellistes lõhnamärkides peituvaid keerukaid sõnumeid isegi kindlaks määrata, kuigi need võivad sisaldada sama rikkalikku informatsiooni nagu visuaalne maailm,” räägib ta.
Professor Hennebergi väitel annavad ka kodused lemmikloomad meile lähedast aimu imetajate ja lindude mentaalsete võimete kohta. „Nad suudavad meile lausa oma nõudmisi edasi anda ja panna meid tegema, mida nad soovivad. Loomade maailm on palju keerukam kui me seda ise tunnistame,” ütleb ta.
Loomulikult teeb inimestele rõõmu, kui loomad ka meie mõistes arukust välja näitavad. Vaata näiteks Kümme metsloomadega seotud turismiatraktsiooni, mida tuleks vältida
6 põhjust, miks haid ei kuulu vangistusse
Miks peaks igaüks keelduma elevandi seljas sõitmast
