Eestis on neljapäev nädala neljas päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on neljapäev nädala viies päev. Astroloogias on neljapäev planeet Jupiteri päev. Loe lisaks, millised uskumused ja traditsioonid on seotud neljapäevaga.
Jumalad ja neljapäev
Neljapäev on seotud piksejumalaga. Vanad eestlased on väidetavalt neljapäeva Taara auks pühendanud. Neljapäeva õhtut nimetati Tooru teeramise õhtuks, siis käidi hiies püha pidamas. Germaani äikesejumal Thori seotust neljapäevaga väljendavad inglise keele Thursday, rootsi ja taani torsdag. Saksa ja hollandi keeles on neljapäev kõuepäev (Thori vanaülemsaksakeelne nimi on Donar) – saksa keeles Donnerstag ehk Donner; hollandi keeles donderdag. Romaani keeltes on neljapäev pühendatud Jupiterile (hispaania keeles jueves prantsuse keeles jeudi, itaalia keeles giovedì).
Kalapäev
1970. ja 1980. aastatel oli Nõukogude Liidus, sealhulgas Eesti NSV-s, sööklates ja restoranides neljapäeviti keelatud lihatoitude valmistamine ja pakkumine. Lubatud olid kalast valmistatud road. Seetõttu hakati rahvasuus neljapäeva nimetama kalapäevaks. Kreeklastel on kalapäev aga hoopis pühapäev.
Muistsete eestlaste kosjakommete kohaselt käidi ehal neljapäeva ja laupäeva õhtutel. Ehalkäijate vastuvõtuks valmistusid ka tüdrukud. “Siis neil õhtutel ei söönud tüdrukud räimi, sellepärast, et räime hais juurde jäävat. Neil õhtutel pesnud tüdrukud endid hoolega ja vahetanud puhta hame ning voodiriided. Suvel toodud ka nendel õhtutel kask voodipäitsi, et oleks külalisel mõnusam.”
Kaduneljapäev
Eestlaste kuukalendri ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana poolkuu neljapäeva. Nädalapäevadest on neljapäev üldse üks olulisemaid. Arvati, et sel päeval sooritatud rituaalsed toimingud tagavad edu suurpuhastuses, putukate ja näriliste hävitamises. Samuti sunniti sel päeval taanduma inimese endaga seotud hädasid, näiteks konnasilmi, kaed, liigset kehakaalu ja mitmesuguseid haigusi.
Neljapäeva tööd
Neljapäeva peeti üldiselt õnnelikuks päevaks nagu laupäevagi. Paarispäevana sobis neljapäev kõikide tööde alustamiseks, pulmapäevaks, ristimiseks ja ka oli sobilik päev kosjaskäiguks. Sobilik töö oli karjalase, külv, lõikus, ohverdamine (käidi õhtuti hiies), arstimine.
Iseloomulik on õhtuste tööde keeld. Neljapäevaõhtuti kehtisid töökeelud igasuguste ringliikumisega seotud tööde kohta, nagu näiteks ketramine, villatööd näiteks lõngakerimine, varrastel kudumine, sukanõelumine. Keelust üleastumine toob kaasa lambaõnnetused. Ei tohtinud ka jahvatada. Kuna tegemist oli piksejumaluse päevaga, siis olid keelatud müra põhjustavad tööd.
Neljapäeviti anti tavaliselt teenijatüdrukutele vaba õhtu.
Nõidumine
Neljapäeval harrastati ka nõidumist. Nõiuti piima- ja karjaõnne, raviti haigusi ja saadeti neid teistele inimestele. Neljapäeviti sai kratti valmistada, ringi liikusid mütoloogilised olendid.
Allikas: Täna on rahvakalendri järgi seitsmemagajapäev: kui sajab, siis sajab seitse päeva või nädalat järjest!
Eestimaa iidsed väepaigad, mis annavad energiat ning toovad tervist ja elujõudu
Taimede maagiline vägi: angervaks toob armastust, raudrohi kaitseb kurja eest ja saialill aitab tuua saladused päevavalgele
