Karusepäev ehk maretapäev on eesti rahvakalendri ja maausu püha, liikumatu pühana on karusepäev igal aastal 13. juulil. Loe, millised on meie esiisade uskumused karusepäeva kohta.
Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja künnipäev, on kesksuve püha. Päevad on läinud päevakäänakust alates kukesammu võrra lühemaks ja kätte on jõudnud aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks.
Heinapühana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heialeedo (02.07.) ja järgnev jakapäev (25.07.). Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud küll.
Heinatöödel tehakse karusepäeval vahe, muidu susi ja karu tulevad karja. Teisisõnu, mets tuleb sel päeval rahule jätta. Suurem osa heina tehti muiste ju metsaheinamaadelt ja puisniitudelt.
Seevastu kesa kündmine või äestamine on soovitav. Muhus näiteks on sobivaks künniajaks loetud kolm päeva enne ja kolm pärast karusepäeva. Seal on päeva kutsutud ka künnipäevaks.
Varem on karusepäeval mitmel pool peetud ühispalvustega kaasnevaid rahvapidusid. Näiteks Panga pangal ja Palivere Karusemäel. Kuid karusepäeva peetakse tänapäevalgi. Mõniteist aastat tagasi taastati ühise karusepäeva pidamise tava Karula kihelkonnas.
Allikas: NÄDALA TAROSKOOP | Kiputakse asju üle mõtlema ja liigselt muretsema
Kuidas teha oma elus õigeid valikuid?
Alexis Varnum: Inimkonda ootavad ees suured muutused!
