Harilik iisop (Hyssopus officinalis) on mitmeaastane püstise kasvuga poolpõõsas huulõieliste sugukonnast. Õitsemise ajal on iisop väga kaunis. Meil on levinud valgete, tumesiniste ja violetsete õitega vormid.
Iisop on väga rikas eeterlike õlide poolest, eriti enne õite puhkemist. Eeterlikud õlid sisaldavad tugevatoimelist kamfeeni, pineeni, tsimooli, limoneeni. Taimes on rohkesti parkaineid (8%), pigmente, glükosiide, mõruaineid, flavonoide, orgaanilisi happeid ja C-vitamiini (170 mg%).
Keskaegse ravitseja Püha Hildegardi järgi on iisop tugeva jõuga kuiva loomuga taim. Ta sobib kõige rohkem neeru- ja sapikivitõve puhul, aga ka “kurvastusest sündinud” maksahaigustele.
Järgmine retsept ongi just haigele maksale: võtke üks noor kana, 10 oksa värsket iisopit või 2–3 sl kuivatatud iisopilehti. Pange kana koos iisopi ja natukese soolaga keema. Saadud kanapuljongi juurde võite võtta speltanuudleid, -mannaklimpe või -pannkooke.
Sööge puljongit koos kanaliha ja lisandiga 1–3 korda nädalas. NB! Teisi vürtse ärge sellele toidule lisage, sest see on ravim.
Iisop toob kergendust ka kroonilise bronhiidi, astma ja üldise hingamisteede häirete korral. Mõjub toniseerivalt seedimisele ja sobib kasutada soolekatarri puhul.
Iisop ergutab hormonaalsüsteemi ja virgutab vaimu, seepärast võib soovitada hommikuti valmistada kohvi asemel iisopiteed.
Tee valmistamine: iisopit 1 osa, piparmünti 2 osa ja naistepuna 1 osa. Segust võetakse 1 supilusikatäis 1 kl keevale veele, lastakse tõmmata 8-10 min ja juuakse soojana.
Iisopi kasvatamisest kodusel ürdipeenral saad lugeda SIIT.
Allikas: “Tervis kogu eluks. Hildegardi taimeravi saladused”
