Päikese ühendus Merkuuriga
Merkuur on hetkel retrograadis ning see mõjutab meie alateadvust ja laseb meie muidu varjatud mõtetel ja soovidel päevavalgele tulla. Aspekt soosib mõttetööd ja vaimset tegevust. Samas on paljudel probleemiks enesekesksus – oma ninaotsast eriti kaugemale ei vaadata. See on suurepärane periood selleks, et võtta enda jaoks aeg maha.
Merkuuri üleminek Päikeselt on üsna haruldane nähtus
Eelmine oli Tallinnas näha 2003. aastal ja järgmine tuleb küll juba kolme aasta pärast, aga peale seda tuleb oodata 2032. aastani.
Täna, esmaspäeval, 9. mail kella 14-st vaadeldakse Merkuuri üleminekut päikesekettast nii Tallinnas, Linnahalli katusel kui ka Tartus, Tähetorni aias ja tornis. Tegemist on üsna haruldase taevanähtusega, mille vaatlemiseks on vaja spetsiaalset või filtriga varustatud teleskoopi või binoklit. Merkuuri üleminek algab kell 14:11 ning vaadeldakse seda nii kaua kui seda on võimalik näha.
Vaatlused on kõikidele huvilistele TASUTA!
Tartu tähetorni soovitused Merkuuri ülemineku vaatlusteks
Kuna Merkuur on üsna pisike, siis inimsilm seda läbi filtri päikesekettal ei erista. Seega ei sobi Merkuuri ülemineku vaatlemiseks sama varustus, millega proovisime eelmise aasta märtsis päikesevarjutust vaadata. Merkuur on Päikesest väga palju väiksem: (nurk)läbimõõtude suhe 12:1800 = 1:150. Mis tähendab, et kui projekteeritud päikeseketta läbimõõt on 30 cm, paistab Merkuur kahemillimeetrise täpina. Appi tuleb võtta binoklid ja teleskoobid!
1. Leia seltskond, kes vaatleb Merkuuri üleminekut päikeseteleskoobi või spetsiaalse filtriga kaetud teleskoobiga. Kindlasti toimuvad avalikud vaatlused Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
2. Kasuta vaatluseks projektsioonimeetodit. Selleks:
a) kinnita teleskoop või binokkel statiivile.
b) säti teleskoop või binokkel varju järgi Päikese suunda. kui vari paistab kõige väiksem, siis on õige suund käes. Kindlasti ära võta teleskoobilt ega binoklilt ettevalmistuste juures katteid eest ära! Kindlasti ärge kasutage Päikese leidmiseks ilma filtrita giidpikksilma!
c) aseta binokli või teleskoobi taha valge kartong või muu tugevam valge alus, nii et see on teleskoobiga samas sihis selle okulaari otsa pool (see ots, kust sisse vaadatakse) sellest mõnikümmend sentimeetrit eemal. Projektsiooniks on hea kasutada pikema fookuskaugusega okulaari ehk teisisõnu väiksemat suurendust. Ekraan, millele päikeseketas projekteeritakse, ei tohi olla päikesevalguses. Seni on parima tulemuse andnud Newtoni süsteemi peegelteleskoop (näiteks vana Mizar teleskoop). Kui kasutate otsevaate-teleskoopi või tavabinoklit, tuleks selle külge kinnitada varje. Eriti mõnus on, kui varje asub otsija ja okulaari vahel – siis tekitab kujutise ka otsija ja teleskoopi on selle abil mugav suunata.
d) siis, kui teleskoop või binokkel on valmis seatud võib katiku eest ära võtta. Kui teleskoop on õigesti suunatud siis paistab juba kartongil või alusel Päike. Pildi fokuseerimiseks saab kartongi/alust lähemale või kaugemale liigutada.
3. Tee ise oma binoklile või teleskoobile spetsiaalsest filtrist kate. Selleks:
a) leia kodust või tee sobivas suuruses pappkarp, mis parajalt üle teleskoobitoru või binokli mahuks ilma, et see sealt tuulega lihtsalt ära lendaks.
b) tee üks külg lahti ja lõika teise külge ümmargune ava, mis tuleb katta filtrikilega (NB! Filtrikilega tuleb ümber käia ettevaatlikult, kriimustatud filter on silmanägemisele ohtlik).
c) võta katik eest ära ja pane filter teleskoobi toru otsa, mis on suunatud Päiksele.
d) sea teleskoop varju järgi Päikese suunas. NB! Kindlasti ära kasuta Päikese leidmiseks ilma filtrita giidpikksilma!
e) Igaks juhuks kontrolli, et filter on ikka õiges otsas, mitte sealt, kust sisse vaatate.
Projektsioonimeetodi jaoks on eriti sobivad kuni ca 8 cm läbimõõduga läätsteleskoobid või binoklid. Kui teleskoobi peegel või lääts on sellest suurem, tuleks projektsiooni jaoks teleskoobi ava väiksemaks teha. Sama tasub teha ka filtrikile kasutades. Kui teleskoobikatik pole selleks spetsiaalselt mõeldud, siis saab teha ava väiksemaks kasutades pappi ja sinna sobiva suurusega rõngakujulise ava välja lõigates.
Ehk tegemist ei ole lihtsa vaatlusega, seega tuleme tagasi esimese soovituse juurde. Kui see ei ole võimalik, siis soovitame päikesepaistelisel päeval teha proovivaatlus. Kui näete päikeseplekke, peaksite nägema ka Merkuuri. Kontrolliks kasutage lehte: http://www.spaceweather.com/.
Merkuuri üleminekul tasub meeles pidada nn nelja kontakti – 1. kontakt kui Merkuur paistab puutuvat Päikese välimist äärt ja hakkab päikese ketta peale liikuma. 2. kontakt, kui Merkuur paistab viimast korda puutuvat päikese ketta äärt ja on üleni ketta peal näha. 3. kontakt kui Merkuur on veel viimast korda täielikult Päikese kettal näha ja üks Merkuuri serv puutub Päikese välimist serva ja 4. kontakt kui Merkuuri ketas viimast korda puutub Päikese serva ja on täielikult kettast möödunud. 1. ja neljas kontakt ei ole projektsiooni meetodi puhul näha, vesinik-alfa filtriga varustatud teleskoobiga võivad need kontaktid olla nähtavad, kui Merkuur siseneb või väljub päikese kettale kohast, kus parajasti paistab mõni protuberants.
Merkuuri üleminek algab Eesti aja järgi kell 14:11:53, kui on esimene kontakt, teine kontakt on kell 14:15, kui Merkuur on täielikult näivalt Päikese ketta peal. Kolmas kontakt on Eesti aja järgi kell 21:37 ja neljas kell 21:40, need kaks ei ole aga Eestis nähtavad, kuna 9. mail loojub Tartus Päike kell 21:22 ja Tallinnas 21:36.
Merkuur paistab Päikese kettale sisenevat päikese ketta idast natuke põhja pool ja ülemineku jooksul paistab liikuvat idapoolsest küljest lõunapoolsele.
Uuri lisa vaatluste kohta täna, esmaspäeval, 9. mail alates kella 14-st Tartu Tähetornis ja Tallinna Linnahalli katusel
Allikad: Tartu Tähetorn, facebook
