Geminiidid lendavad taevas aeglasemalt kui muud meteoorid, jättes maha pikad, helendavad “sabad”, mis näivad omata pisut valgetid, kollaseid, siniseid, punaseid ja rohekaid toone. Igal aastal jõuab geminiidide sadu tippu 13-14 detsembril, ent geminiidid on tegelikult vaadeldavad 4.-17. detsembrini, vahendab Forte.delfi.ee.
Geminiidid on olemuselt taevased rusud, mille hoovuse Maa iga aasta detsembris läbib. Rusuvoog pärineb taevakehalt 3200 Phaeton, mis oli ilmselt kunagi asteroid ja mida nüüd peetakse väljasurnud ehk jääkatte kaotanud komeediks. Meteoorid paistavad enamjaolt lähtuvat Kaksikute (lad Gemini) tähtkujust, millest tuleb ka nende koondnimetus.
Meteoorid tekivad siis, kui rusuosakesed sisenevad atmosfääri ja põlevad ära. See on protsess, mis eemalt paistab nagu tulepallidega pommitamine.
Allikas: Forte.delfi.ee
Loe lisaks: Ufolugu: 1982. aasta 24. juunil lendasid üle Tallinna tundmatud lendavad objektid
Doktoritöö: galaktikaparvede vahelised alad pärsivad tähtede moodustumist
Astronoomid leidsid esimese võimaliku planeedi väljaspoolt Linnuteed
