Eile allikast juues tundsin ma kõike seda nii sügavalt, et mu nahalt vibreeris üle külmavihk. Minu jaoks tundus uskumatu, et meil Eestis on võimalik kogeda midagi nii ürgset ja ilusat kui seda on maa seest tulev puhas veeläte, mida saab juua. Seda enam, et maailmas on taolisi kohti järel väga vähe ning paljudes paikades on metsadele kõrged aiad ette ehitatud ja metsarajad asfalteeritud. Olgem ometi tänulikud selle ilu ja ime eest meil Eestimaal!
Samas ma mõistan, kõik, mis on mugavalt olemas, tundubki nii tavaline ja iseenesest mõistetav. Minu sõbranna M. tõi hea näite inimsuhete teemal: “Kui sinu sõber astub ruumi, mis on täis inimesi ja ta ütleb seal kõigile “Tere!”, aga sulle ta seda ei ütle, sest sina oled ju nii tavaline – iseenesest mõistetav!”. Olgem ausad paljud meist käituvad niiviisi lähedastega, sõpradega, loodusega ja kõige olemasolevaga. Need kõige lähedasemad, kes on tegelikult kõige asendamatud ja kallimad, saavad meie käest tihti kõige krõbedamaid sõnu kuulda, samal ajal kui me võõrastele viisakalt naeratame. Hetkest, mil me võtame midagi või kedagi iseenesest mõistetavana, hakkab külluseenergia selle ümber lahustuma ja asenduma puudusteadvusega, eesmärgiga tõsta meid tagasi tänulikkuse võnkesagedusele.
Vahel on vaja inimene nii kõvasti näoli mutta suruda, kuni talle hakkab meenuma uuesti tänulikkus. Harjuta tänulikkuse tunnetamist väikestest asjadest. Näiteks kasvõi ilusast krehvtisest torditükist, mille iga suutäit sa naudid ja oled tänulik, et sul on selline hetk ja et keegi on üldse midagi nii head loonud. See ongi kohalolu, millest kõik räägivad. Püüa kohalolu ka looduses, mille keskel sa viibid. Täna emakest Maad, et ta on võimaldanud meie Eestimaale vaikust ja rahu, pikkasid valgeid liivarandu, sügavaid lõhnavaid kuusemetsi, allikaid ja pühapaiku. Kõik see tundub pealtnäha nii tavaline, aga sa ei kujuta ette ka kui ebatavaline privileeg meid kannab.
Kuigi Havaii on kaugel ja teisel pool maakera, tahan ma tuua sealsest ravikunstist ho’oponoponost meile midagi üle. Ho’oponopono õpetus soovitab muuta oma sisemaailma taotlustega, mida enesele lausudes mõjutab see meid ja meie ümber olevaid olukordi tervendavalt. Sa lausu nagu mantrat: “Ma palun andeks. Ma armastan Sind. Ma tänan Sind.” Kuigi igas keeles on oma vibratsioon, siis eesti keelsed sõnad on sama kõrge vibratsiooniga kui seda on Ho’ponopono Havaiil.
Tänulikkus, see ei ole aitäh! Tänulikkus on kõrgem arusaam sellest, mida meile on antud ja miks meile on antud. Seepärast ongi tänulikkus voorustest suurim, sest läbi tänulikkuse avaldubki Jumalikkus meie sees. Ma palun andeks, Ma armastan, Ma tänan Sind!
