Mäletan üht neist paljudest kordadest, mil ma naisterahvalt seksuaalenergia stimuleerimise erinevate viiside kohta õpetust sain. Olin siis umbes kuueteistkümneaastane ja istusin koos tüdruksõbraga ema autos. Olin talle kooli järele läinud ja me sõitsime randa. Istusime autos. Vaatasime ookeani. Paaril korral puutusid meie käed kogemata kokku. Vaikus oli talumatu. Olime viimaste kuude jooksul paar korda seksinud ja mõned korrad suudelnud, aga polnud juba mitu nädalat kokku saanud. Lõpuks ometi olime koos, ainult kahekesi autos.
Pärast pikka kaalumist sirutasin käe välja ja võtsin ta käest kinni. Kuulsin, kuidas ta sügavalt sisse hingas, või siis pigem ohkas. Tundsin end paremini. Jah. Käest kinni võtmine oli õige tegu. Aga mul polnud aimugi, mida edasi teha. Ta ilmselt tajus mu innukat juhmust. Ta ütles: „Kas ma võin sulle näidata midagi, mis mulle väga meeldib?“
„Muidugi,“ vastasin kergendustundega ja lootuses, et ehk nüüd saan teada, mida temaga edasi teha. Ta võttis sisse mugava asendi, nagu ootaks teda ees mingi mõnus üllatus. Mõtlesin, et äkki ta demonstreerib mingit salapärast tehnikat, millest tüdrukud kooli tualettruumis suitsetades teineteisele suure igatsusega räägivad.
Istusin pargitud auto juhiistmel ja hoidsin tal endiselt käest kinni. Ta vaatas mulle otsa ja kergitas kulmu justkui küsides: „Oled valmis?“ Ta tõstis oma parema käe vasaku randme sisekülje juurde. Ja hakkas siis aeglaselt ja õrnalt käe sisekülge silitama, sõrmeotstega nahka vaevu puudutades. Randmest kuni õndlaauguni, ikka üles ja alla, väga-väga aeglaselt ja hellitavalt.
Ta sulges silmad. Ta puusad hakkasid kiikuma. Tundsin end kasutuna. Silitades ise oma kätt, näis ta suutvat endale rohkem naudingut pakkuda kui mina ealeski oma mehelikkusega tema peal, all või selja taga äratada olin suutnud.
Ta võttis mu vaba käe enda kätte ja suunas selle oma käe juurde. Ta libistas mu sõrmeotsi õrnalt üle oma käe pehme sisekülje. Üles ja alla, üles ja alla, mu sõrmed vaevu tema siidist nahka puudutamas. Kui asjale pihta hakkasin saama, lasi ta mu käe lahti. Nüüd tegutsesin omapäi. Jätkasin ta käe silitamist. Ta justkui vajus veel sügavamale istme sisse, limpsis oma huuli, kiigutas oma puusi ja oigas sügavalt.
Ühelt poolt tundsin suurt kergendust. See polnud raske. Sain hakkama küll. Kui see on kõik, mida tema naudingutest hulluks ajamiseks vaja on, olid mu näguripäevad läbi. Teisest küljest olin suuremas segaduses kui iial enne. Kuidas, kurat, oleksin ma pidanud selle peale tulema, et tema erutamiseks on vaja käe sisekülge silitada? Mis siis oleks saanud, kui ta poleks kunagi mulle oma saladust rääkinud? Milliseid asju ta veel mu eest saladuses hoidis?
Lõpuks, kui ma olin tema käsivart umbes viis minutit silitanud, ei suutnud ta pikemalt enam oodata. Ta tõmbas mu näo enda poole ja andis mulle ühe väga märja suudluse, otse huultele. Suudelda ma oskasin. Võtsin tal ümbert kinni ja suudlesin teda, hõõrudes oma keelt tema oma vastu. Ta tõmbus eemale ja istus tooli tagasi. Ma ei olnud päris kindel, aga ta tundus pettunud olevat. Ilmselt tegin ma midagi valesti. Aga mida?
Analüüsisin olukorda. Mida tegin ma sellist, et ta maha jahtus? Seekord ei pidanud ta midagi ütlema. Sain isegi aru: olin suudlemistuhinas unustanud ta kätt silitada.
Püüdsin kohe oma viga parandada. Hakkasin kiiresti sõrmeotstega ta kätt hellitama, täpselt nagu ta mulle näidanud oli. Aga kõik oli läbi. Enam see ei toiminud. Õhk meie vahel oli paks.
Silitasin ta kätt edasi, aga ta oli täiesti ükskõikne. Kes oleks võinud teda süüdistada? Minu hellitused olid mehaanilised, tundetud ja mannetud. Aga mis veelgi hullem, ma tahtsin talle meeldida ja lootsin, et teen õiget asja. Olin pai poiss, kes emmelt kiita lootis saada. Arvasin, et annan oma tüdruksõbrale seda, mida ta tahab, aga ta tahtis midagi, mida mina talle anda ei osanud.
Ma ei saanud väga kaua aru, mida ta tegelikult minult seksuaalses mõttes ootas. Mõni nädal hiljem me amelesime ja hullasime voodis. Lõpuks, erutunult ja hingeldades, märgade huulte ja ihara pilguga, küsis ta: „Mida sa tahad, et ma teeksin?“ „Mida iganes sa tahad teha,“ vastasin. „Ma teen kõike, mida sa tahad. Mida iganes!“ vastas ta erutunult.
„No ma tahangi, et sa teeksid seda, mida sa tahad,“ vastasin. „Mida iganes, ma teen mida iganes. Ma tahan sulle naudingut pakkuda,“ anus ta, lakkudes mind üle kogu keha, hõõrudes end minu vastu, oodates minu märguannet. „Ole lihtsalt sina ise. See on see, mis mulle meeldib,“ vastasin, olles veendunud, et see vastus talle meeldib.
Selle asemel ta hoopis veeretas end minu pealt maha, läks vannituppa ja lõi ukse pauguga kinni. Nii autos kui voodis tahtis ta tunda, et ma „tunnen“ teda, et ma viin ta uuele avatuse ja naudingu tasandile. Ta tahtis juhtimise mulle anda, et ta saaks ise end vabaks lasta, täielikult armastuse naudingule alistuda. Kuid autos olin lasknud end tema suudluse energiast kõrvale kallutada ja ta ei saanud enam minu teadlikkust, tundlikkust ega käitumist usaldada. Ja kui ta ootas voodis minu „juhtnööre“, veeretasin otsustamise taas temale, sundides teda ise otsustama, mida ta tahab. Aga just sellist asja ta ei tahtnud.
Mind kasvatati poisse ja tüdrukuid, mehi ja naisi võrdselt kohtlema. Minu jaoks tähendas see seda, et kõiki tuleb ühtemoodi kohelda. Mul polnud aimugi, et lähisuhetes pole ühesugusus seksikas. Mul kulus tükk aega mõistmaks, et suure külgetõmbejõuga seksuaalne polaarsus põhineb jõult võrdse ent samas väga erineva meheliku ja naiseliku energia kütkestaval mängul. Seks on erinevuste mäng, nende tõukumine ja tõmbumine, nende põimumine, ühinemine ja naudinguterohke koostöö. Kuid nuditud võrdsuse nätske supp pole üldse ei seksikas ega mänguline.
Mehelik energia kõigis inimestes aitab näha suurt pilti ja mäletada oma tegelikku eesmärki ning on seeläbi võimeline suunama asjade käiku. Naiselik energia on aga elujõud ise, mis liigub läbi keha, maa, mere ja tuule. Ta ilmutab end sensuaalses voolamises, on loodust ja elusust tagant tõukav jõud.
Mu tüdruksõber tahtis end oma naiselikkuses vabaks lasta, alistuda armastusele, lasta armastuse metsikul valgusel tantsida oma keha avatuks, nautida meie südamete vahel liikuvat magusat energiavoogu. Mõnikord väsis ta mehelikus energias olemisest, minu pidevast juhendamisest. Mõnikord tahtis ta, et ma ise juhiks, et tema saaks vabalt voolata, nagu tuul ja lained, sensuaalset mõnu tunda, ilma et ta peaks muretsema, kuidas mind edasi juhendada.
Vahel oleks ta tahtnud, et mina teda võtaks, et ta võiks end vabaks lasta ja usaldada minu võimet viia meid kaugemale, armastuse õndsusse, mis ületaks kõik selle, mida ta oskaks tahta. Mõnikord suutis tema naiselik vägi avalduda kõige paremini just siis, kui mina juhtimise enda kätte võtsin, jättes talle võimaluse kiirata armastust iga keharakuga, selle asemel et ohverdada oma jõudu minu ebateadlikkusele ja suutmatusele meid seksuaalses ühenduses uuele tasandile viia.
Tehnika ei maksa midagi, kui usaldusväärse meheliku teadlikkuse ja taltsutamatu naiseliku energia omavahelist mängu pole. Olgu homod või heterod, kui partnerid pole valmis kasutama ära meheliku ja naiseliku erinevusi, kaovad seksuaalne polaarsus ja külgetõmme isegi siis, kui kaks inimest teineteist armastavad.
Teadlik seks tähendab nende kahe energia kütkestavate erinevuste ja distantsi võimendamist ja kasvatamist, et nende hoogsast ühinemisest saaks sündida meeletu nauding ja õndsus.
Mõlemad partnerid, nii samasoolistes kui vastassoolistes suhetes, võivad mõlemaid polaarsusi esindada. Naine võib nautida mehelikus energias olemist. Mees võib nautida naiselikku rolli. Partnerid võivad iga natukese aja tagant polaarsust vahetada või nad võivad enamuse ajast ühes või teises energias püsida. Aga kui partnerite vahel ei ole aeg-ajalt seda külgetõmmet tekitavat meheliku ja naiseliku erinevust, siis seksuaalne polaarsus nende vahel ajapikku neutraliseerub ning erinevad stimuleerimise ja naudingu pakkumise tehnikad sumbuvad sõbralikuks, mõnusaks massaažiteraapiaks. Mõnede jaoks sellest piisabki.
Enamiku meeste ja naiste jaoks on neutraalne stimulatsioon aeg-ajalt okei, aga see ei suuda intiimsuhetes seksuaalset polaarsust iial asenda. Enamus inimesi tahab tunda seksuaalset erutust, olla võetud ja alistuda täielikule õndsusele – mis on võimalik vaid meheliku ja naiseliku armumängus.
Kui mehelik energia on usaldusväärne ja kohalolev, tajub partner, kuidas teadliku armastuse jõud temasse sügavale siseneb, teda tunnetab ja õndsusesse kannab, siis naiselik taltsutamatu naudingu ja pühendunud südameigatsuse energia keelitab mehelikkust ületama oma eraldatust ja jõudma tõelise armastuse ekstaasi.
Kui meheliku energia esindaja kõhkleb, kaotab naiselik partner usalduse, asub emotsionaalselt kaitsesse ega suuda nautida oma keha ja südame täieliku avamise õndsust, mis on naiseliku armastuse olemus.
Kui naiseliku partneri sära kustub – kui keha ja süda sulguvad, naudingulained taltuvad ja emotsioonid tuhmuvad –, siis jääb mehelik partner oma pähe kinni ega koge südamest tulevat sensuaalset energiat ja teda pole võimalik kontrollivajadusest kantud eraldatusest ja isekast eneserahuldamisest kaugemale ahvatleda.
Erinevate tehnikate tundmine annab uusi võimalusi, kuidas oma mehelikku ja naiselikku energiat intiimsuhetes kasutada. Seksuaalset energiat stimuleerides tuleb praktiseerida kohalolekut, oma partneriga armastuses ühendatuks jäämist, lubada naudingul vabalt voolata nii enda kui oma partneri kehas. Katseta, millised tehnikad aitavad just sinul kõige paremini energiat ja armastust oma suhtes kasvatada, ükskõik kui veider mõni meetod sulle ka ei tunduks.
Ära tee midagi ainult selleks, et oma partneri heakskiitu teenida. Tee neid asju, mis aitavad teie kehadel armastusena avaneda. Harjuta ennast seksuaalse erutuse ajal oma südant õrnalt ent järjekindlalt avama, eriti kui sa märkad, et hakkad sulguma. Õpi erootilises mängus nautima meheliku kohaloleku jõudu ja naiseliku sära väge. Ja kombineerige alati kõiki asju tundlikult, mõistvalt, loominguliselt ja spontaanseltseks.
