Surmale pööratakse suurt tähelepanu, aga tegelikult pole surma olemas. Seda räägivad meile surmalähedased kogemused. Surm on nimetus protsessile, mil füüsilises kehas tegevus lakkab – kõigepealt ajus, südames, seejärel mujal. Aga see ei tähenda elu ega teadvuse ega hinge lõppu. See ei tähenda, et sinu eksistents lõpeb. See pole nii, et sa lähed kas taevasse või põrgusse. Sul lihtsalt pole enam füüsilist keha. See on peamine muutus, kirjutab Elizabeth Clare Prophet oma raamatus " Elu pärast surma".
Kui hülgame oma füüsilise keha, oleme juba valmis järgnevaks. Läbi kogu elu on iga meie mõte, emotsioon ja tegu kantud Jumala energiast. Me teeme oma tegusid valgusega, mis tuleb meie südame Jumalikust Allikast.
