Seniste uuringute põhjal haigestuvad suitsetajad kopsuvähki keskmiselt 30 korda sagedamini, kui seda mitte tegevad inimesed. Tubakasuitsus leidub mitmeid DNA kahjustusi tekitavaid ühendeid. Mõned nende tõttu tekkida võivad mutatsioonid võivad muuta kopsurakud vaid enda huvide eest väljas olevateks vähirakkudeks. Tänu immuunsüsteemile ja DNA parandusmehhanismidele võtab kopsuvähi tekkimine tavaliselt kümneid aastaid.
Vähem on teada selle kohta, mis juhtub tervete kopsurakkudega vahetult pärast suitsetamisega algust tegemist. Peter Campbell Inglismaal asuvast Wellcome Trust Sangeri instituudist uuris sellest parema aimduse saamiseks 16 inimese kopsudest pärit rakke. Kokku kasvatas ta neist nende DNA analüüsimiseks 632 rakukolooniat. Uuritutest kolm olid lapsed, neli polnud kunagi suitsetanud, kuus olid selle maha jätnud ja kolm tegid ka seda oma surmahetkel.
Töörühm leidis, et igal aastal lisandus rakkudesse keskmiselt 22 uut mutatsiooni. Suitsetamise maha jätnutel oli lisaks neile kopsurakkudes aga veel keskmiselt 2330 mutatsiooni. Suitsetavate inimeste kopsurakkudes küündis lisamutatsioonide arv ühe raku kohta 5300-ni. Samuti leidus nende rakkudes rohkem ulatuslikumaid DNA-järjestuse muutusi. Mõningaid järjestusi leidus tavapärasest rohkem, teised olid rakugenoomist täielikult kadunud.
Samas pani Campbell kolleegidega tähele, et sõltuvalt inimesest erines suitsetajate rakugenoomis leiduvate mutatsioonide arv märkimisväärselt. Teadlaste hinnangul sõltus see eeskätt sellest, millises raku elutsükli osas see vähkitekitava ühendiga see kokku puutus. Piltlikult oli tegu loteriiga. Kui tekkinud mutatsioon jõuti parandada enne DNA paljundamist, oli risk selleks korraks maandatud.
Mutatsioonidega rakkude arv sõltus kopsus suuresti sellest, millises geeni muudatus tekkis. Muu hulgas leidsid teadlased, et mittesuitsetajatest oluliselt sagedamini leidus suitsetajate kopsurakkude genoomid muudatusi geenides TP53 ja NOTCH1. Varem on leitud sarnaseid mutatsioone nahavähki põdevate patsientide rakkudes. Uurimus ei aita teadlasi aga lähemale küsimusele, mitut geenimuutust on tarvis vähi tekitamiseks.
Positiivsemana leidsid teadlased, et suitsetamisest loobumine aitas vähiriski märkimisväärselt maandada. Sõltuvalt mahajätmisest möödunud ajast moodustasid terved rakud kõigist kopsurakkudest 20-50 protsenti. Neist võis leida siiski vanusega seotud geenimutatsioone.
Kummalisel kombel olid peaaegu tervete rakkude kromosoomide otsi kaitsvad telomeerid pikemad. Viimane vihjab, et rakud polnud jõudnud kuigi palju jaguneda. Töörühm kahtlustab seetõttu, et kopsudes leidub suikunud tüvirakke. Igal juhul annavad leiud tuge soovitusele, et suitsetamisest loobumiseks pole kunagi liiga hilja.
Parem on aga sellega mitte üldse algust teha. Lühema elueaga tugevalt muteerunud rakud oleksid pidanud kopsust mõne aastaga pärast suitsetamisest loobumisest täielikult kaduma. Kuna seda siiski ei nähtud, peab olema vähemalt mõnede jagunemisvõimeliste kopsurakkude eluiga äärmiselt pikk.
Uurimus ilmus 8 ebatraditsioonilist vahendit suitsetamisest loobumiseks
Lõhnaained on tervisele sama kahjulikud kui passiivne suitsetamine
Bisfenool A: hormoonsüsteemi kahjustav kemikaal, millega me kõik kokku puutume
