Kanada psühhoanalüütik Eric Berne lõi eelmise sajandi keskpaigas teooria – transaktsionaalse analüüsi, mille alusel saame lihtsalt ja kujundlikult vaadelda nn suhtluse tasandeid ja rolle, mille me suhtlemises võtame.See teooria ütleb, et inimese isiksus moodustub kolmest nn ego-seisundist:Vanema ego-seisund – käitumised, mõtted ja tunded, mis on kopeeritud vanematelt ja vanemlikelt eeskujudelt. Selles seisundis me anname korraldusi, riidleme, kritiseerime, kontrollime ja oleme veendunud ning seepärst ka teadustame teistele, kuidas mingid asjad olema peaks või olla ei tohiks.Täiskasvanu ego-seisund – käitumised, mõtted ja tunded, mis on otsesed reaktsioonid sellele, mis toimub siin-ja-praegu. Selles seisundis mõtleme loogiliselt, oskame analüüsida olukordi, leida lahendusi, reageerime olukorrale adekvaatselt ja nn täiskasvanulikult, küpselt.Lapse ego-seisund – käitumised, mõtted ja tunded, mis tulenevad me ihadest, emotsioonidest ja soovidest.
- Psühholoogia
- 15.03.2020, 11:07
Suhtlemistasandid: kui üks partner räägib teisega kui vanem lapsega
Nii paarisuhetes kui ka muudes suhtes võiksid partnerid olla nn samal tasandil, suhelda teineteisega kui üks adekvaatne täiskasvanu teise täiskasvanuga, kellega saab rahumeelsel teel oma asja arutada ja oma eriarvamused mõistlikult selgeks rääkida. Eluline tõsiasi on aga see, et sageli kalduvad inimesed samatasandilisest suhtlusest välja ning sellist suhtlust võib kirjeldada kui vanema - lapse suhtlust. Üks võtab kõrgema ja/või targema positsiooni, kelle nägemus mingist olukorrast on justkui ülimuslik ja ta riidleb või käsutab või kontrollib teist nagu vanem last. Kuidas need seisundid meis tekivad? Milline on sümmeetriline kommunikatsioon? Millal ja miks läheb kommunikatsioon sümmeetriast välja, sellest tuleb juttu seekordses Vikerraadio"Peresaates".
