Viimased uurimused sellel teemal on fokusseeritud vajadusele ning uuesti sõltuvusse jäämisele, mis tõestab, et tegemist on sõltuvushaigusega. Katses kasutati rotte, kes on suhkrust sõltuvuses ning pikka aega suures koguses suhkrut tarbinud. Kui neile mõnda aega suhkrut ei antud, tekkis neil suur vajadus selle järele. Nad pingutasid rohkem, et saada taas suhkrut ning kui nad seda said, siis sõid rohkem suhkrut kui varem. Kui neile ei antud suhkrut, jõid nad rohkem alkoholi, mis näitab, et sõltuvus tekitab muudatusi ajus. Suhkrusõltuvuses rottidel tekkis sõltuvuses oleva aine vähenemisel oht valida järgmine sõltuvust tekitav aine.
Suhkrusõltuvuses rottidele anti minimaalne kogus amfetamiini, mis tavaliselt mingit mõju ei avalda, kuid sõltuvuses olevad rotid muutusid sellest hüperaktiivseks, mis näitab, et pikaajaline suhkrusõltuvus on suurendanud nende tundlikkust.
Kui rottidele anti juua suhkrulahust, vallandus ajus dopamiin, mis tekitab heaolu- ja õnnetunde, mis omakorda suurendab vajadust aine järele, mis nimetatud emotsioone vallandab. Pärast sellist korduvat tegevust on kerge ka sõltuvuse tekkimine.
Suhkrusõltuvus jääb kehasse kogu eluks nii nagu ka vajadus magusa järele. Nimetatud sõltuvust pole aga väga palju uuritud ning seepärast ei osata seda ka ravida ega avastada. Haigestunu ja tema perekonna jaoks on olukord siiski raske.
Suhkrusõltuvuses olevad inimesed, kellel tänu oma sõltuvusele suureneb sageli kehakaal, on sageli masenduses ning rahulolematud oma kehaga, kuid samal ajal ei suuda nad ka midagi ette võtta, et suhkrut sisaldavatest ainetest loobuda. Olles mõnda aega ilma, suureneb nende vajadus ja isu veelgi ning uuesti tarbima hakates eelistavad nad veelgi suuremaid koguseid.
Nagu tavaliste sõltuvushaiguste korral, tuleb ka suhkrusõltuvuse puhul inimene sellest võõrutada, kogu suhkur toidus on keelatud, sest see võib haiguse taas vallandada. Toidusõltuvuste raviks on loodud anonüümsete toidusõltlaste grupid FAA (Food Addicts Anonymous), kus toidusõltuvust põdevad inimesed saavad kohtuda ning oma kogemusi jagada ning üksteist toetada. Kõik kohtumistel räägitud jääb osalejate vahele ning osalejatel on õigus jääda anonüümseks.
Inimesed, kes on lahti saanud oma alkoholisõltuvusest, peavad olema ettevaatlikud, et nad ei satuks suhkrusõltuvusse, sest neil on selleks suurem soodumus kui teistel inimestel. Suhkrusõltuvusest tervenenutel on raskem jääda suhkruvabaks, sest toitu peame me kõik tarbima ning üldsus ei saa sellest hästi aru – ikka pakutakse väikestki tükki kooki maitsmiseks, mis võib aga sõltuvuse taas vallandada. Suhkrusõltuvus on sõltuvus, tegemist pole nõrga iseloomuga. Tegemist on haigusega, mis vajab ravi ja mõistmist. Inimesed, kes on oma haigusest võitu saanud, on täheldanud, et kui varem nad mõtlesid vaid toidust, mida süüa ja millal ning kui palju nad kaalusid, siis nüüd nad teavad, mida nad süüa võivad ning mis tagab neile hea enesetunde ning elu, ning ka kehakaal on muutunud palju kergemaks.
Test, mis näitab, kas sul on suurenenud suhkruvajadus:
- Sööd salaja magusat, kui kedagi pole läheduses?
- Peidad kommid kotti, et keegi ei näeks, et oled kommi ostnud?
- Pargid auto veidi eemale, et saaksid ilma teiste nägemata kommi süüa?
- Peidad kommipaberid muu prügi alla, et sinu kaaslane ei näeks, et oled jälle kommi söönud?
- Sööd ära laste koogid ning valetad neile, et ei tea, kes need ära sõi?
- Kogud endale maiustuste tagavara igaks juhuks?
- Oled oma tagavara teiste eest peitnud?
- Oled vihastanud, kui keegi on sinu kommid või koogid ära söönud?
- Oled mõnikord valinud pikema tee vaid selleks, et osta midagi magusat?
- Kas pead end ise alkoholisõltlaseks, vähesel või suuremal määral?
- Kas mõtled vahel magusatele asjadele kui mure leevendajatele?
- Kas tead peast lähima kioski või kommipoe avamise aegasid?
- Kas tunned ise, et oled suhkrust sõltuvuses?
Mida rohkem jah-vastuseid, seda suurem on tõenäosus, et sinu suhkruvajadus võib tekitada sulle probleeme.
Allikas: Kaaluabi.ee
