Elu narratiiv
Mitmeid teadusharusid hõlmavad uuringud, mida on hakatud nimetama “elude narratiivi uuringuks”, väidavad, et iga inimene kannab endaga lugu oma elust: mis on mu elus juhtunud, millega olen hakkama saanud, milline inimene ma üldse olen. See subjektiivne lugu aitab meil kujundada ja hoida pilti iseendast, inimesest, kes me kunagi olime, praegu oleme ja milliseks tulevikus saada tahame. On justkui lihtsam elada, kui on olemas selline lugu, millest kinni hoida ja millele toetudes maailma seletada. Elu narratiivi kuuluvad helgete hetkede kõrval ka haigused, õnnetused, surm, läbikukkumised ja valusad mälestused – elu tõsiasjad, mis teevad haiget ja tunduvad sageli talumatud. Millele sa oma elulugu kokku pannes keskendud? Kas see, mis sinuga minevikus juhtus, on saatuse alatu nöök või pigem miski, millele saad südames tänulik olla kui võimalusele pöörata oma elus teine lehekülg ning vaimselt ja emotsionaalselt kasvada?
Õnneks on võimalik oma elu õige mitmel moel jutustada. Ja viisist, kuidas me seda teeme, sõltub oluliselt meie rahulolu ja õnnetunne. Kas pole nii, et just keerulised olukorrad ja läbikukkumised on olnud elu kõige olulisemad õppetunnid? Olen teraapiaseanssidel olnud tunnistajaks paljudele taipamistele, et just inetu abielulahutus, raske haigus või lapsepõlvetrauma on tagantjärele vaadates olnud õnnistuseks. Kui minu elus poleks olnud emotsionaalset hülgamist lapsena, mahajätmist, töötuks jäämist või õe varast surma, poleks ma täna see inimene, kes ma olen. Ma ei julgeks vanast lahti lasta, iseenda ees aus olla ega endale elu vastasseisudes truuks jääda.
Näpuga näitajad
Et õppetunnid oleks tõesti tõhusad, oleks arukas olla tänulik iseäranis neile inimestele, kelle vaadete või käitumisega on meil keeruline leppida. Sageli on nendeks lähedased – vanemad, abikaasa, kallim, lapsed – ehk inimesed, kellega peame iga päev kõrvuti elama, kellest meil pole pääsu. Need on inimesed, kes “juhul, kui sa nad välisuksest sisse lased, lähevad otse su keldrisse, kus sa hoiad sellist kraami, mida sa parema meelega näha ei tahaks, võtavad sealt ühe asja, toovad üles sinu ette ja küsivad: “Kas see on sinu oma?”” toob vaimuka võrdluse meditatsiooniõpetaja Pema Chödron. Oh, nad näitavad näpuga just sellele, mille oleme kõige sügavamale enda sisse ära peitnud, millesse oleme lootusetult takerdunud! Suhted lähedastega puudutavad meid kõige sügavamalt, kuna lähedased ja nende arvamus on meile rahuloluks ja isiklikuks õnneks väga-väga olulised. Me ei saa neile lihtsalt selga pöörata ja ära kõndida. Meil tuleb kohale jääda, ausalt endasse vaadata ning hea suhte hoidmiseks lõpuks ometi vastutus võtta ja oma harjumuspäraseid mõtteid ja reageeringuid muuta. See annab ju põhjust neile inimestele tänulik olla?
Tänupäevik
Sotsiaalpsühholoog David G. Myers on uurinud õnne juba viisteist aastat. Myers soovitab: “Pea tänupäevikut! Need, kes võtavad iga päev aega mõtisklemiseks kõige hea üle oma elus (hea tervis, sõbrad, perekond, vabadus, haridus, ümbritsev loodus), kogevad kõrgenenud heaolu.” Kirjuta igal õhtul üles näiteks viis asja, mille eest sa tänulik oled. Need võivad olla päeva jooksul juhtunud sündmused või sinu enda poolt kordasaadetud toredad teod, suhted või sõnad, mis on sulle rõõmu valmistanud. Täida oma tänupäevikut pühendunult ja kohusetundlikult!
See soovitus kõlab väga lihtsalt, kuid antud meetodi taga seisab tõsine teadus. Grupp Pennsylvania Ülikooli teadlasi professor Martin Seligmani, positiivse psühholoogia loojaga eesotsas võrdlesid erinevate tegutsemisviiside hüvesid ja leidsid, et tänutunde kogemine ja sõnadesse talletamine on kõige võimsam. Selle meetodi kasutamine kasvõi ühe nädala jooksul parandab meeleolu ja kasvatab enesekindlust. See on ka tõhus vastumürk depressiooni korral. Kui teed oma tänupäevikusse sissekandeid õhtul vahetult enne magama heitmist, täidab su keha rahulik ja harmooniline energia, mis aitab paremini uinuda.
Pannes tähele häid asju oma päevas ja olles nende eest tänulik, treenid sa end hindama seda, mis sinu elus on juba hästi. Ühtäkki tundub sulle, et su ümber on palju enam meeldivaid inimesi ja sündmusi. Ja kuna rõõmuhetked on su päevikus must valgel kirjas, ei ole ajul hiljem võimalik neid unustada või olematuks vaielda.
Tänulik süda
Lugeja juba teab, et just südame elektromagnetlainetest sõltub see, kuidas kogu ülejäänud keha end tunneb. Kui me süda tunneb tänulikkust, kiirgab ta tugevaid ja ühtlasi laineid ja see toob harmoonia kogu kehasse. Kasvata tänutunnet südames ja sa teed head nii oma füüsilisele kui vaimsele tervisele! Too rahulikult ja ühtlaselt hingates tähelepanu oma südamepiirkonnale ning meenuta mõnd olukorda, mil tundsid end hästi, mil su süda täitus siira tänulikkusega. Abikaasa silitas hommikul armsalt naeratades su juukseid, sõber helistas ja pakkus abi, kolleeg päästis sind kiirel ajal hädast, su keha väljus võitlusest haigusega võitjana… Igaüks on kogenud midagi, mis meenutab elu imepärasust ja teeb südame soojaks. Vali üks mälestus ja kasvata sellele mõeldes tänutunne enda sees võimalikult tugevaks! Pane tähele, et su keha lõdvestub tänutundes, rinnakusse tekib soojatunne ja süda muutub rahulikuks. Sellise “tänulikkuse pausiga” on hea hommikut alustada ja õhtul enne uinumist päevale joon alla tõmmata.
Ütle aitäh!
Vaata kallile inimesele silma ja ütle talle, et oled tänulik, et ta on sinu kõrval, et ta kuulab ja mõistab, et ta on sinuga kannatlik. Räägi lapsele, kuidas teil on vedanud ja kui tänulik sa oled, et saate siin elus kõrvuti sammuda. Pea sõbra sünnipäeval kõne või anna talle üle armas kink koos paari kirjareaga. “Aitäh, kallis sõber, et olid minuga, kui olin õnnetu ja räsitud, kui takerdusin enesehaletsusse ega osanud otsustada, millist teed valida! Aitäh sulle lõputute jalutuskäikude eest Pääsküla majade ja mändide vahel, mil talusid mu südamepuistamist, segadust ja kurbust!” kirjutaksin mina oma heale sõbrale. Poeta hommikul töökaaslase lauale õun või komm.
Harjuta!
Sul on igal hetkel võimalik muuta oma vaatenurka elule ja iseendale, võimalik alustada uut elulugu. Sa saad õppida vaatama oma elule ja kogemusele läbi positiivsete läätsede, et ebaõnnestumiste asemel keskenduda helgetele hetkedele ning olla elu väljakutsetele ja näpuga näitajatele tänulik. Sul on võimalus keskenduda tänule oma südames, seda kasvatada ja väljendada.
Kui harjutad korrapäraselt, on sul ka stressirohketes olukordades lihtne tänulikkusele enda sees ligi pääseda. Nii võimendad positiivseid kogemusi, suurendad heade mälestuste osakaalu oma eluloos ning, mis pole sugugi vähem tähtis, kiirgad tänulikkust ka kallitele inimestele ja kogu maailmale.
Kolumn ilmus 2016. aasta juunikuu “Sensas”.
