Spirituaalsetele inimestele ei ole üksildustunne sugugi võõras. Üksilduse kogemine on peaaegu et tavaline spirituaalse ärkamise kõrvalnäht. Isegi kui võime olla ühenduses oma sisemise juhatusega, võime sellegipoolest tunda ennast võõrana tänapäeva ühiskonnas, kus materialism, tarbimine ja negatiivsus on valdav. Kui sa oled tegemas läbi vaimse ärkamise protsessi või kui oled juba vaimselt ärganud, siis tead sa kindlasti, mida tähendab olla oma kogukonna poolt kõrvale jäetud.
Kuidas saaksime siiski jääda ühendusse kõigiga, samal ajal, kui tunneme end emotsionaalselt teistest väljalõigatuna?1. Reaalsus on teadvuse mäng. Kõik on üks unenägu.
