“Momo väljakutse” levib sotsiaalmeedias nutitelefonide kaudu. Pärast seda, kui telefonikasutaja võtab WhatsApp’i rakenduse kaudu vastu kontaktisoovi Momo-nimeliselt tegelaselt, hakkab ta saama häiriva sisuga ähvardusi, millega teda sunnitakse täitma ridamisi ohtlikke ülesandeid. Ähvardustega käivad kaasas ka õõvastad või hirmutavad pildid. Lapsed, kellele Momo mõjub hirmutavalt, ei julge ülesandeid täitmata jätta. Seega mõjutab “mäng” laste psüühikat ja mängib nende hirmutundel.
Õel “mäng” hakkas maailmas levima tänavu juulis, nüüdseks on see jõudnud ka Eestisse. Eeskätt püüavad end Momo pähe kontaktidesse pakkuvad inimesed jõuda teismelisteni, keda ohtlikke ülesandeid täitma ähvardada. Kui käsu saanu keeldub seda täitmast, lubabki “Momo” oma ähvarduse täide viia.
Pahatahtliku “Momo” kontot on sotsiaalmeedias keeruline kustutada, sest tegemist pole mitte ühe pahatahtliku inimese ja kontoga, vaid selle nime taha on varjunud tuhandeid kasutajaid oma kontodega, nagu lihtne Facebooki otsing paljastab.
Ehkki üle maailma on teatatud mitmetest teismeliste enesetappudest seoses Momoga, pole neile ametlikku kinnitust. Siiski soovitab WhatsApp kasutajatel blokeerida telefoninumbrid, millelt selline kontaktisoov tuleb ning teavitada sellest ettevõtet.
Ajuteadlase Jaan Aru viis soovitust nutinarkomaaniast vabanemiseks
Lapsed ei vaja asju, ainult armastust
Merle Liivak: kui laps istub ainult ühe koha peal, siis on mure
Mürgise keskkonna mõjud: meie lapsed – kanaarilinnud kaevanduses
