4. Vähenda draamat oma elus.
Veel üks tõhus moodus energiakao peatamiseks ja ärevuse vähendamiseks on järgmine: püüa vähendada kalduvust sel kriitilisel ajal “draamat” üles puhuda. Kui me mõtleme pidevalt, keda süüdistada, kelle peale vihased olla ning kujutame ette kõige halvemat võimalikku tulevikuprognoosi, siis suurendab see ka asjaga kaasnevat draamat, mis teeb alati kõik hullemaks. Olukorda draama lisamine pimestab intuitiivse taiplikkuse, mida me vajame selleks, et leida kõige parem tee raskustest üle saamiseks.
Alusta sellega nõnda, et vähendad draamat teistega oma tunnete jagamisel. Kui me jagame siiralt teistega südamest oma tundeid, vähendab see kalduvust võimendada ja korrata olukordade halbu külgi ning suurendab kaine mõistuse jõudu ja julgustab häid lahendusi otsima. Muidugi kaasneb tunnete jagamisega alati mingil määral draamat. Kui aga liigne draama jätkub, tõkestab see lahenduste otsimist, sest kurnab nii mõistust kui ka emotsioone, mis tekitab meis halva enesetunde. Püüa küll draamat vähendada, aga ära ennast ega teisi hukka mõista, kui seda veidi siiski esineb. Kõik annavad endast ju parima, kuni jõuavad oma elus stabiilsema ja turvalisema punktini. Püüa kogu suhtlemise jooksul käituda mõistvalt ja kaastundlikult.
Veel soovitusi draama vähendamiseks:
Kui märkad, et sinu mõtetes kordub pidevalt liigne mure või kartus tuleviku pärast, või tabad ennast asjade halbade külgede üle võimendamiselt, siis ütle endale vaikselt: “See ei aita muuta midagi, mis on juba tehtud; see võib ainult asju halvemaks teha.” Seejärel püüa sihikindlalt ümber korrastada oma mõtted ja tunded, asendades need oma vajadusi ja sihtmärki toetavate mõtete ja tunnetega. Sa ei pruugi küll takistada kogu draamat, aga võid selle harjutuse abil tõhusalt vähendada energiakadu ja stressi ilmnemise sagedust.
Kui võimendad pidevalt viha, ärevust ja hirmu, vallandad seeläbi oma kehas suures koguses selliseid stressihormoone nagu kortisool ja adrenaliin. Selle pikaajaline kestvus võib põhjustada arvukaid tervisehädasid ning kaasa tuua ka vaimse ja emotsionaalse tasakaalutuse. Draama vähendamise abil kokku hoitud energia aitab aga taastada tasakaalu, meelteselgust ja positiivset indu.
Vaata, et sa end ise hukka ei mõistaks, kui kohati sel teel libastud. Pole midagi, seda juhtub meie kõigiga. Lihtsalt asu taas südamega asja juurde ja mine eluga edasi. Iga väikseimgi edusamm on suureks abiks.
5. Reageeri uudistele mõistlikult.
Praegu käimasoleva ülemaailmse majandusliku ebapüsivuse ajal on tähtis stressi mitte võimendada uudiste vaatamisel kõige halvema võimaliku tulemuse ettekujutamisega. Sellepärast tulebki harjutada uudiste kuulamist neutraalses olekus, seistes vastu kiusatusele iga kajastatud probleemi negatiivsete külgede üle meelt heita ja neid südamesse võtta. Me võime säilitada oma seisukoha ja arvamuse, ühtlasi otsustades, kui palju negatiivset emotsionaalset draamat me kulutame uudistesaadetes näidatud sündmustele ja informatsioonile mõeldes nii uudiste ajal kui ka pärast nende vaatamist. Siit tulebki suur osa meid tabavast stressist.
Kui vaatame või kuulame uudiseid neutraalsemast seisukohast, võime vältida liigse emotsionaalse energia kulutamist nende probleemide kordamisele oma peas, mis võib võimendada viha, hirmu või ärevust. Probleemi hindamisel ja selle üle emotsionaalselt põdemisel on suur vahe. Neutraalsuse praktiseerimise abil võime emotsionaalse energia vallandumist kontrolli all hoida ja vältida stressi üleküllust.
Kui meid vaevab tõsine stress ja ärevus, võib tõusta kasu ka uudiste vaatamise vähendamisest. Paljud inimesed ei julgegi uudiseid vaadata kartuses, mida nad sealt näha võivad, kuid ühtlasi kardavad nad ka uudiseid mitte vaadata, sest nii võib midagi tähtsat kuulmata jääda. Tugeva ärevuse ja depressiooni esinemise korral võib vahetevahel uudiste vaatamise vähendamine ühtlasi kahandada ka meie hirmu ja ärevuse intensiivsust.
Just nimelt see intensiivsus muudabki hirmu ja ärevuse kohati pealtnäha täiesti talumatuks. Tuleb lihtsalt järele proovida, kas uudiste vaatamisest hoidumine on sinu jaoks sama kasulik nagu paljude teistegi inimeste jaoks, kes kannatavad ärevushäirete all. Pead selle otsuse langetama, tuginedes oma stressikoormusele ja emotsionaalse seisundi tundlikkusele pideva meediadraama suhtes, mis viha või hirmu võimendab. Kohanda oma uudistetarbimist, toetudes ausale hinnangule oma isikliku seisundi kohta. Me ei tohiks arvustada meediat, sest vastutame ise selle eest, mida me vaadata otsustame ja kuidas sellele reageerime. Meie ülesanne on tasakaalustada ja kohandada meie kokkupuudet ja arusaama sellest, kuidas uudised meid mõjutavad.
6. Palvetamine või meditatsioon.
Palvetamine või mediteerimine võib muuta suhtumise muutmise lihtsamaks, eriti kui püüad leida oma südames rahu ja saavutada objektiivsema seisundi. Enda ja teiste vastu kaastunde või tänu ilmutamine võib samuti olla palve või meditatsiooni kuju. Need harjutused aitavad meelt rahustada ning võivad sinuni tuua uued väljavaated, mis taastavad lootuse ja osutavad kätte õige suuna.
Uuringud on näidanud, et tänulike või kaastundlike tunnete saatmine teiste inimeste või teemade poole võib positiivselt mõjutada sinu hormooni- ja immuunsüsteeme. Kõik, mis suudab immuunsüsteemi turgutada, tasub järele proovimist, eriti pikema stressiperioodi jooksul. Teistele inimestele tänu, hoolivust või kaastunnet väljendavate tunnete saatmine aitab ka tasakaalustada närvisüsteemi ja südame rütmi ühtlustada. See aitab omakorda tasakaalustada sinu vaimset ja emotsionaalset seisundit, mis vähendab ärevust ja tekkinud kõikematvat tunnet.
Mis tahes usklikke või vaimseid tavasid sa ka ei järgiks, võib nende siirast kasutamisest neil rasketel aegadel väga palju kasu tõusta. Sellised harjutused on mitmel puhul taastanud inimeste lootuse ja suurendanud enesekindlust. Kuigi stress võib põhjustada irdumist su südametunnetest, võib nende tunnetega alati taas kontakti saada.
Paljud inimesed on suutnud valusa kogemuse kiuste taas jalule tõusta. Mina olen seda teinud ja ka sina suudad seda, kui tõsimeeli üritad ja end sellele pühendad. Tähtsaim samm, mille ma tegin ühest minevikus esinenud kriisist üle saamiseks, oli südame taasavamine teiste inimeste vastu, näidates üles hoolitsust, kaastunnet ja tänu. See pani aluse ka mu seesmise turvatunde aeglasele tagasitulekule, mis oligi minu jaoks võti oma elu taasloomiseks ja edasi liikumiseks.
7. Südamele suunatud hingamine stressi ja ärevuse vähendamiseks.
Harjuta hingamist, kujutledes hingeõhku südamepiirkonnast ja rindkerest sisse-välja liikumas. Kujuta ette, et lõõgastud ja annad oma kehale puhkust, hingates sisse rahu ja tasakaalukuse suhtumist (nagu hingaksid sisse emotsionaalset ergutit, et meeli rahustada).
Selle harjutuse tõhusaks muutmise võti on tõelise rahu ja tasakaalukuse tunde loomine. Võid kohati asendada rahu ja tasakaalukuse, hingates sisse tänu ja kaastunnet (või mis tahes suhtumise kasuks otsustad). Sa võid seda teha mõnes vaikses kohas, kõndides või sörkides ja isegi vestluse käigus, kui oled juba asja käppa saanud. See on kasulik viis ärevuse, viha ja kerge depressiooni vähendamiseks.
Järgnevalt on meelespeana kirjeldatud lühikest versiooni ülalseisvast harjutusest:
1. Kujutle hingeõhku südamepiirkonnast ja rindkerest sisse-välja liikumas.
2. Hinga tasakaalu taastamiseks sisse tänu ja kaastunnet (või mis tahes suhtumise kasuks otsustad).
Südamele keskendatud hingamist õpetavad üle kogu maailma arstid, õed ja kliinikud. See on eriti kasulik kriisiajal või siis, kui sind vaevab viha, ärevus või emotsioonide üleküllus. Südamele keskendatud hingamisharjutused võivad sul aidata stressi põhjustavat suhtumist kiiremini muuta ja taastada sinu vastupanuvõimet stressile.
8. Uni.
Uni on stressirohkel ajal eriti tähtis. Kahjuks ei saa paljud inimesed suure stressi tõttu korralikult magada. Kui sul on magamisega raskusi, püüa vähemalt nii palju und saada kui võimalik ja ära võimenda muret unepuuduse pärast, sest see muudab ainult asja halvemaks. Umbes viis minutit enne magama minekut rahule ja lõõgastumisele suunatud suhtumise väljendamine hingamise teel on aidanud paljudel inimestel öösiti paremini puhata. Internetist on võimalik leida palju soovitusi une kvaliteedi parandamiseks, kaasa arvatud dieedid, harjutused ja venitused. Siiski peaks neisse nõuannetesse suhtuma teatud ettevaatusega, nagu enamiku internetist leiduva abi puhulgi.
Uneprobleemide laiema leviku tõttu on paljud inimesed pöördunud abi saamiseks retseptiravimite poole. Kuigi mõnel puhul võivad ravimid tõesti vajalikud olla, on inimestel tavaks ravimitega liialdada, lootuses oma seisundit kiiresti parandada. Tasub uurida ka alternatiivseid võimalusi, juhuks kui millestki lihtsast võib kasu olla. Kui ravimid osutuvad paratamatuks, oleks tark järgida arsti nõuannet.
9. Trenn.
Trenni tegemine võib stressi puhul väga palju aidata. Sageli ei ole inimestel innustust trenni tegemiseks, kui neid vaevavad ärevus ja emotsionaalne valu. Kui aga teha kasvõi pisut trenni, võib see hajutada ärevuse, viha ja muretsemise tekitatud udu ning pinged. Trenn küll ei kaota ära stressi põhjuseid, aga parandab sinu võimet väiksema energiakaoga stressile vastu seista.
Pea selgeks saamiseks ja emotsioonide stabiliseerimiseks ei ole vaja teha tingimata kogu keha treeningut. Katseta eri harjutusi ja leia endale sobivad. Püüa negatiivseid mõtteid mitte kogu aeg endamisi korrata. Trenni ajal aitavad emotsioone tasakaalustada ja meeli rahustada ka hingamisvõtted, mida kirjeldati 7. punktis.
Loe ka I osa: http://alkeemia.ee/artiklid/Soovitusi-muutuval-ajal-stressiga-voitlemiseks/l-26/c-869/
Autor: Doc Childre, HeartMath’i asutaja
Tõlkinud: Joonas Orav
Allikas: välisajakirjandus
